Nädala mõte: taas üks kehva aastake

Kolletunud viljapea tänavu juuli alguses. Foto: Eero Vabamägi

Viimaste aastate tagasivaated on üsna nukravõitu olnud, esmalt koroona, siis sõda ning kõik nendega seonduv. Ja midagi pole teha, ka sel aastal pole suures pildis just üleliia palju head, mida meenutada.

Kui alustada aasta esimesest otsast, ei saa mööda vaadata ekstreemsetest ilmaoludest, mil pikk kuumalaine tõi kaasa põldudele üsna hukatusliku põua. Kui midagi siiski kasvas ja oli lootust ka saaki koristada, siis saagikoristuse ajal avas taevataat aga oma kraanid ning andis tagantjärele kõik, mida kevadel endale hoidis.

Muidugi ei saa põllumehed ka mööda vaadata eelmise nädala keskpaigas laekunud infost, et PRIA toetus ei jõua sel korral jõuluks mitte kõigile. Kuigi selle nädala alguses andis PRIA teada, et kõik, kelle taotlused vastavad nõuetele, saavad toetuse siiski sel aastal kätte, on sündinud paras käkk, mis ärritas põllumehed viimase piirini üles ja loodetavasti on ametkondadele õppetunniks.

Ka tavainimese tasemel ei ole aasta teps mitte lihtne olnud. Juba mitu aastat kallinenud hinnad ikka veel tõusevad ja paraku ei ole lõppu näha. Uuest aastast lisandub käibemaksutõus ja hakkab jõustuma ka osa uusi makse, mis „aitavad” kukrut veelgi kergemaks teha. Kodulaenuomanikud ootavad muidugi iga hingetõmbega euribori langust, mida justnagu ennustatakse, aga samas ei julgeta loota enne, kui see käes on. Paraku kuuleme ja loeme iga päev uudiseid ka uutest koondamistest ja töötute arvu kasvust.

Niisiis, on olnud keeruline aasta ja ega enam julgegi loota, et järgmine parem saaks. Aga et argipäevas natukenegi rõõmu oleks, leidke häid asju oma igapäevast. Juba see on suur õnn, kui on katus pea kohal, tuba soe ja kõht täis. Ning kui tervis on korras – sellegi eest tuleb tänulik olla. Kui aga jõuluajal pere ja sõbrad kokku saavad, on taas põhjust rõõmustada, et on lähikondseid, kellega rõõme ja muresid jagada. Kui otsida, leiab igaüks oma argipäevast kindlasti midagi toredat, tuleb vaid silmad lahti teha.