:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2023/12/18/15787766t1h7303.jpg)
Kui sula tuleb, siis ikka täie hooga. Veel nädal tagasi siia ennustust kirjutades tundus endalegi kummaline, kuidas see 30–40 cm paksune lumi küll sulab, aga laupäeva hommikuks oli pool lund läinud ja õues stabiilselt plusskraadid.
Vihmake, mida tuulehoog õrnalt näkku lennutas, sulatas himuralt lund ja tundub, et nii jätkates on jõuluks tõesti plats puhas. Aga eks läheb nagu kevadel: kusagil metsaveeres ja linna lumekuhjades lund siiski on. Igatahes paistab roheline muru juba õuekuuse all ja neis paikades, kuhu koerale käiguradasid lükkasin. Talv algab kevadega!
Kliimasoojenemise talv jõuab pärale
Ja just praegu mõned päevad enne astronoomilise talve algust on imelik mõelda, kuidas me loome endale kujutluspildi Põhjamaistest jõuludest. Kuidas sel ajal on alati paks lumi maas, tuiskab nii, et jõuluvana tuleb karmist pakasest härmas habemega, meri on külmunud silmapiirini.
Talv algab reedel, 22. detsembril kell 5.27
Tõsi, kõike seda meie talves on, aga enamasti vaid suhteliselt lühikese aja jooksul ja enamasti ilma jõuluvanata.
/nginx/o/2023/12/18/15787770t1hcede.jpg)
Linnatihased laulavad kevadet
/nginx/o/2023/12/18/15787808t1hfae9.jpg)
Kui aga õue vaadata, siis jääpurikais Eestist lahkusid sooja tulles ka jõuluvana saadikud – leevikesed. Meie õue tuli asemele aga uuesti 25-pealine siidisabade punt, tundub, et nüüd on nad rahul ka viletsamate iluõunapuu punnidega. Lindude toitjaid tundub nüüd enam olema ja ajal kui ma sihvkasid ei pane, siis tihaseid toidumajas pole. Kadunud on ka sinitihased, rohevindid.
Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaal on rähnid pööraseks muutunud ja löövad majaseinal trummi. Ja sel aastal alustasid rasvatihased Tallinnas tänavalaterna all laulmist juba detsembri teisel nädalal.
Kalameestel platvormkingad jalas
Kalamehed on juba kuu aega kihelenud jääle ja lõpuks Peipsile mineku luba ka tuli. Aga järve ääres elamise ajast mäletan, et sellisel ajal jääväljadele kolama minnes ei saanud ainult jalad märjaks, vaid kummikute all olid ka moodsad lumest ja lahvanduseveest kollased platvormtallad. Jõgedes on kõik täpilised lõhelised nüüdseks kudenud, jaanuari keskpaigas alustavad järvedes libedad lutsud.
Kuusk too riigimetsast või talukarjamaalt
Ärge laske end taas heidutada pseuderoheliste juttudest, nagu oleks plastist tehiskuusk väga öko! Tooge julgesti metsast oma toanurka vaigust pakatav kuusejõnglane, sellest on rõõmu lastel ja vaigulõhn toob tuppa ka patsillustevabama õhu. Endale sobiva kuuse leiate riigimetsast.
Pudrupäev
Toomapäeval, 21. detsembril vahetab maailmakuulus saunarahvas välja katkiläinud kerisekivid, sest ainult nii saab tervistkosutava terviseleili jõuluõhtul. Toomapäev oli lisaks ägedale koristuspäevale ka vorstide valmistamise ajaks.
Sarnaselt Põhjamaadega, kus jõulutoiduks oli puder, süüakse meilgi jõuluajal putru, aga see on soolikasse aetud. Veel sada aastat tagasi oli jõuluvorst Eestis valge, ilma vereta. Verivorstide tegemise kunst on tulnud ilmselt merdmööda Šotimaalt, kus meie verivorst kannab nime „black pudding“ ja on tavaline hommikueine.
Lastele: Hiiliv päkapikk
Päkapikud on veel nädalajagu liikvel ja praegu on hea aimu saada, kui raske on nende elu. Pool tosinat mängijat valivad enda seast „kuulaja“, kelle silmad seotakse kinni ja kes valvab kännul asuvat kommikotti. Seejärel hakkab esimene „päkapikk“ vaikselt hiilima kommikoti poole ja peab sealt näppama ühe kommi. Kommiga tuleb teha ring ümber ülejäänud mängijate. Kui „kuulajal“ õnnestub kuulmise järgi tema poole õigesti näpuga näidata, siis tuleb komm tagasi panna, kui ei, siis saab päkapikk kommi preemiaks. Kõik mängijad saavad kordamööda päkapikud olla, ühtlasi peavad nad muul ajal püüdma „kuulajat“ segadusse viia.