Mis siis on keskkonnasõbralikum, kunst- või päris kuusk?

Kunstkuuski müüakse igale maitsele. Foto: Andres Haabu

Kui möödunud aastal tõid jõulude ajal kunstkuuse tuppa 34% eestimaalastest, siis tänavu on see arv tõusnud 36%.

“Jõulud on paratamatult aktiivne tarbimise hooaeg, kuid võiksime kingitusi tehes ja kodus pühade meeleolu luues meeles pidada, et elukeskkond ei peaks selle arvelt kannatama,” ütles SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas.

SEB korraldautd uuringu andmetel plaanib tänavu jõuludeks kunstkuuse ehtida 36% Eesti inimestest. 15% plaanib osta elusa jõulupuu ning ligi veerand ehk 24% toob metsast ise jõulukuuse. 8% vastajatest kaunistab looduses kasvava puu.

Sageli peetakse kunstkuuske jõulupuuna keskkonnasõbralikumaks valikuks, kuid tegelikult on päris kuuse kasutamine keskkonna vaatest parem käitumine.

“Tehiskuusel on kliimamuutusele peaaegu kolm korda halvem mõju kui looduslikul kuusel. Eelkõige avaldub see tootmisfaasis, mille käigus satub loodusesse palju ohtlikke heitgaase,” selgitas Allas.

Ta lisas, et kuigi võib tunduda, et kunstkuusk on loodusesõbralikum, sest seda saab kasutada mitu korda, on päris puu kokkuvõttes keskkonnale siiski parem valik. “Uuringutes on välja arvutatud, et plastkuusk võiks olla põhjendatud ost vaid juhul, kui tarbija kasutaks seda vähemalt 20 aastat, kuid paraku on selgunud, et seda kasutatakse keskmiselt kõigest kuus aastat,” tõi välja Allas.

Allas selgitas, et kõige keskkonnasõbralikum variant on kuuse ostmise asemel dekoreerida kodu juures looduslikult kasvavaid puid. “Eestis saab tänu RMKle soetada selliseid looduslikke kuuski, mis tuleks nagunii maha võtta, sest need kasvavad ebasobivas kohas, näiteks elektriliinide all või kraavipervel,” tõi ta välja veel ühe alternatiivi võimalikult väikese jalajäljega koju pühademeeleolu loomiseks.