Pipar on must kuld

Pipart on läbi aegade peetud heaks seedimise korrastajaks.  Foto: Shutterstock

Pipar on olnud maailma hinnalisim vürts, kandes koguni musta kulla nime. Indias võib leida musta pipra nimelist ronitaime, mille vili on tilluke pipratera. Väät kannab vilikondadena kasvavaid vilju, mis küpsedes punaseks värvuvad. Nopitud vilja kest hõõrutakse maha ja nähtavale ilmub valge pipratera. Musta pipart korjatakse aga siis, kui viljad pole veel küpsed, ning need jäetakse koos viljakestaga päikese kätte kuivama ja kortsuma.

Pipar oli üks esimesi Euroopasse jõudnud vürtse, seda toodi Indiast ja selle tähtsus Euroopas kasvas kiiresti. Vürtsi tarvitati eelkõige liha konserveerimiseks ja halva maitse peitmiseks. Pipraterad olid väga kallid ja neid kasutati valuutana – pipraga sai maksta näiteks makse, tollitasusid ja üüri.­ Töölise aastapalk võis olla peotäis pipart.

India nukker langus

Nüüdisajal on pipar maailmas enim kasutatud vürts ja kuuldavasti moodustab 20% kogu vürtsikaubandusest just pipar, kuid maailma suurimaks ­pipratootjaks on saanud Vietnam.

Hoolimata sellest, et India on pipra kodumaa, on selle kuulsus pipramaana vajunud kaduvikku, sest üleilmne imporditrend on kasvanud tohutu kiirusega ja mõni aasta tagasi langes pipra hind Indias enneolematult madalale, olles kaotanud enam kui poole varasemast väärtusest. Ka pipra kasvatamine on seal drastiliselt vähenenud, põhjuseks tugevad vihmasajud ja üleujutused.

Väga paljudes kultuurides üle ilma on usutud, et pipral on võim kaitsta kodu kurjade jõudude eest, seetõttu on uste ja akende lähedusse puistatud piprateri. Kuid kogemata ­maha pillatud pipraterad kuulutavat õnnetust. Tõenäoliselt ootab­ ees tüli parima sõbraga. Selle ära hoidmiseks tuleks pipra­teri üle õla heita.

Mõni pipratera taskus hoidvat eemal armukadeduse, keelepeksu ja kurja silma. Samuti usutakse, et need vabastavad inimese kadedusest. Hirmsad unenäod jäävad ära, kui kotike piprateradega on madratsis või padjapüüris. Aga kotikese sisu tuleks iga nädal uuendada.

Koogi sisse ja nohu vastu

Kuigi teame, et piprata pole paljud road need, mis nad olema peaksid, on ehk üllatav, et paljudes kallites restoranides lisatakse pipart ka magustoitudesse: brownie’desse ning šokolaaditrühvlitesse ja -kookidesse.

Pipart on läbi aegade peetud heaks seedimise korrastajaks. Vanad eestlasedki sõid piprateri, kui kimbutas kõhulahtisus, kõhuvalu korral heideti hinge alla klaasike pipraviina.

India traditsioonilises meditsiinis ajurvedas soovitatakse külmetuse ja köha korral juua pipratoonikut, see aitavat ka kinnise nina ning koguni põsk­koopapõletiku vastu.

On levinud arvamus, et ka kaalulangetajale on pipar tarviline vara: pipratera pealmisel kihil olevat võime lagundada rasva, nii on julgustatud dieettoitudesse lisama tublisti pipart.

Aga pipart aias kasvatades võiks arvata ühe mure murtuks. Pipar toimib seal pestitsiidina ja kaitseb teisi taimi. Uuringuis on leitud, et pipar võib siin olla efektiivsemgi kui sünteetilised pestitsiidid. Samal ajal ei kujuta ta ohtu ei inimestele ega loomadele.

Ka sipelgad hoiab pipar e­emal, sest sisaldab kapsaitsiini, alkaloidi, mis annab piprale teravuse. Kui segada musta pipart sooja vette ja pritsida lahusega taimi, on viimased sipelgavabad ja õnnelikud.

Miks ja kus kasutada musta pipart?

Saima Värton. Foto: Erakogu

Saima Värton

Cantervilla Lossi restorani perenaine

Miks kasutada musta pipart?

Maitse parandamiseks: must pipar lisab oma terava maitsega toitudele sügavust ja ­intensiivsust.

Maitse tasakaalustamiseks: pipar tasakaalustab teisi maitseid ja aitab tuua esile toidu maitse.

Seedimise toetamiseks: must pipar võib soodustada seedimist ja aidata toitainetel imenduda.

Musta pipra fileesteik

Musta pipra fileesteik on maitsev aromaatne roog, kus must pipar lisab rikkalikku maitset. Serveerige seda näiteks kartulipüree, praetud seente või köögiviljadega.

Koostisosad:

4 veisefileesteiki (igaüks 200–250 g)

2 tl purustatud musta pipart

2 tl soola

2 sl oliiviõli

2 sl võid

4 küüslauguküünt, viilutatud

1/4 tassi värsket hakitud rosmariini

1/4 tassi värsket hakitud peterselli

1/4 tassi punast veini

Võta fileesteigid külm­kapist umbes 30 minutit enne valmistamist, et need jõuaksid toatemperatuurini. Puista iga fileesteigi mõlemale poolele ühtlaselt purustatud must pipar­ ja sool.

Kuumuta suur pann keskmisel kuumusel ja lisa oliiviõli. Kui õli on kuum, aseta filee­steigid pannile ja prae neid 4–5 minutit mõlemalt poolt või kuni need on soovitud küpsusastmes. Võta steigid pannilt ja hoia neid fooliumiga kaetult soojas.

Pannile, kus steigid küpsetati, lisa või, küüslauk, rosmariin ja petersell. Kuumuta segades, kuni küüslauk muutub kergelt kuldpruuniks. Vala pannile punane vein ja lase sellel keeda paar minutit, kuni vein on veidi kokku tõmbunud. Kalla kastmesegu steikidele ja serveeri kohe.