/nginx/o/2016/04/08/5241923t1h9dd7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/06/15764814t1h8857.jpg)
Lihtsa ja kena lauapärja valmistamisega saab hakkama ka varasema kogemuseta ja selle tegemiseks ja kaunistamiseks leiab vahendeid nii koduümbrusest kui sahtlipõhjast. Vahel päris üllatavaid!
Viljandi külje all Viiratsis asuva Võõp Stuudio perenaine Maren Vahter on mulle valmis vaadanud lillepoest soetatud plastvahuga pärjapõhja, mis küll mõeldud eelkõige seadetele, mis vajaksid niiskust, aga sobib kenasti pärja tegemiseks just näiteks minusugusele algajale. „On olemas ka õlest pärjaalus, aga selle vahele punuda on keerulisem. Teeme sellise floristilise pärja, see on sulle lihtsam ja lõbusam,” põhjendab ta.
Lisaks on ta mulle varunud küpressioksi, mis jäävad ka kuivades ilusad rohelised. Pärja võiks tema sõnul teha ka männiokstest, mis okkaid maha ei viska, aga elu esimese pärja puhul oleks hõredam männioks mulle ilmselt katsumuseks.
Lugu kokku leppides panen ette, et kaunistada võiks pärga vahenditega, mis kodus olemas on. See mõte sobib ka Marenile – on ju tema stuudio näol tegu taaskasutus- ja koolituskeskusega. Nii kahmangi kaasa paelajuppe, pitskangajääke, puidust lumehelbeid kunagistest kaunistustest ja portsu üllatusmunadest saadud loomakesi. Kui need lauale laotan, tundub kohe, et kõike seda on korraga liiga palju. Aga näis!
Pärjapõhi on peamine
Kõigepealt tuleb valmis saada pärjapõhi. Maren juhendab, kuidas sobivaid pisteoksi lõigata ja neid pärjapõhjale kergelt diagonaalis panna: pisut suuremad keskele, pärja välisküljele natuke väiksemad ja sisemusse üsna pisikesed. Saan üsna kiiresti aru, mida Maren mõtleb, et oksakesed peaksid jääma nii, et „saaks neile kenasti pai teha”.
/nginx/o/2023/12/06/15764816t1hc0c4.jpg)
„Näed. Esialgu võtsid kohe esimese, nüüd juba valid ja tekivad enda töövõtted,” toob Maren välja. Tunnustavatest sõnadest hoolimata on esimene täisring tegelikult minu jaoks pärga tehes kõige keerulisem. Kui alustan teist tiiru, asendub isver-kas-ma-ikka-saan-hakkama-tunne rahuliku tegutsemismõnuga ja pärg muutub aina lopsakamaks. Maren sõnab, et kui florist sellist pärga teeks, ei tohiks okste vahelt paista ka pärjapõhja alus, aga otsustame, et minu pärjakese puhul vaatame sellele läbi sõrmede.
/nginx/o/2023/12/06/15764817t1h4725.jpg)
Mängu sekkub paberkott
Nüüd siis kaunistamine. Selgub, et kuigi sul võib peas olla mitu plaani, teed valiku lõpuks tunnetuslikult. Esialgu oleme arutanud valge pitsi ja punaste kuivatatud lehtedega okste kasutamist, kuid küpressiokste taustal tundub kõige kaunim hoopis kuivatatud metsviinapuumarjadega oksake, mis loob tagasihoidliku, samas luksusliku mulje.
Maren juhendab, et pärjale võiks teha neist okstest näiteks kolm peamist kaunistust, kus elemendid korduvad, või panna neid oksi lausaliselt igale poole. Valin viimase.
/nginx/o/2023/12/06/15764818t1h3701.jpg)
„Mul tuli üks mõte!” teatab Maren äkki ja valib minu kaasa toodud asjadest ... pruuni paberkoti, kus kõik kaunistused sees olid! Ta pakub, et selle tükke kortsutades saab teha põnevad pallikesed, mis heegelniidiga risti-rästi kinni sidudes jäävad väga efektsed. Sama saaks teha näiteks vana raamatu lehtedest.
Kuigi esialgu oli plaan kasutada väikeseid jõulukuule, mis Maren samal ajal, kui mina pärjapõhja tegin, kriidivärvi kasutades matiks värvis, „et need poleks nii kriiskavad ja moodsad”, jäävad need ootama mõnda teist projekti. Aga idee on super! Nii võiks niiskele värvile tema sõnul raputada ka kaneeli, et lisada jõuluhõngu.
/nginx/o/2023/12/06/15764815t1h7806.jpg)
Samuti võiks kuldseks spreitada mänguasju või muid detaile. Aga mitte täna.
Nii liimingi pärjale kuuma liimiga paberpallid ja mõned väikesed käbid. Poolkogemata saab pärg vaat et moekas, sest Mareni sõnul ongi sisekujunduses ja jõulukaunistusteski trendikas looduslähedane.
/nginx/o/2023/12/06/15764819t1h2fa8.jpg)
Ja et pärg räägiks ka meie pere lugu, liimin Mareni julgustusel pärga väikesed kuldsed nööbid, mis pärit ämma nööbikarbist. Samuti valime kaasatoodud väikeste figuuride seast ühe siilipoisi, kellega lapsed enam ei mängi, aga pärjal pakub kodustele toredat avastamisrõõmu.
/nginx/o/2023/12/06/15764820t1hfd3e.jpg)
Pea kaks tundi hiljem, kui kauni pärjaga koduteele asun, olen ise ka üllatunud, et nii kauni asja valmis tegin. No muidugi hea õpetaja abiga.
Maren annab pühadeaega toreda soovituse – miks mitte võtta koos lastega ette kõigepealt tore jalutuskäik metsas ja hiljem ühine pärjategu. „Lapsed on sellise koduehte üle alati väga uhked,” kinnitab ta.