Aasta konsulent: minu valdkonnas järelkasv sisuliselt puudub

Kõige raskem on ­konsulendi töö juures ­Olavy Sülla hinnangul see, et ­tegu on prognoosimatu alaga. Foto: Urmas Luik

Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt aasta konsulendiks valitud Olavy Sülla Pärnumaalt tunneb muret selle üle, et tema valdkonnas on väike järelkasv ja põllumeestel on üha suurem digipädevuse surve selleks, et oma asjaajamises edukas olla.

Esimesed kokkupuuted inimeste nõustamisega olid Süllal aastal 1997, Pärnumaa nõuandekeskus loodi aga 2004. aastal. Selle töö juures meeldib talle kõige rohkem inimestega suhtlemine ja nende probleemidele lahenduste pakkumine. „Kui klientidel midagi õnnestub ja hästi läheb, siis see loob hea tunde,” ütles ta.

Kõige keerukam on konsulendi töö juures Sülla hinnangul see, et tegu on prognoosimatu alaga: kunagi ei tea, kui palju millisel perioodil tööd juhtub olema ning puudub stabiilsus ja kindlus.

Maainimeste probleemidele mõeldes tõdeb Sülla, et eks kõigil ole praegu keeruline. „Kuskile pole kadunud ka vana kõnekäänd, et põllumehel on neli vaenlast: talv, kevad, suvi, sügis,” lausus ta.

Juuni ja mai olid tänavu väga kuivad, mistõttu oli Sülla sõnul nii mõnigi põllumees mures, kas talvesilo maht tuleb talveks kokku või mitte. „Õnneks juuli ja august soosisid rohukasvu ja kokkuvõttes olukord väga hulluks ei kujunenudki.”

Põllumeeste elu muudab Sülla hinnangul raskemaks ka see, et nende sissetulekud on paljuski seotud toetustega ning toetuste saamise protsess on järjest keerulisem ja eeldab põllumeestelt üha suuremaid digioskusi.

Paljudel nuputelefonid