16pealine hundikari poseerib Kergu külamehe toas

Taksidermist Janno Lang ­on sisustanud ­jahitoa, kus ühte nurka täidab 16pealine hundikari. Foto: Mailiis Ollino

Pärnumaal Kergu külas paljastab taksidermist Janno Langi jahitoas kihvu 16pealine hundikari, kellele meister on oma käega andnud erineva vaate ja asendi, nagu oleksid rahvusloomad juhtumisi siin seisatanud. Väidetavalt on see mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa suurim hundi­topiste kogum. Võsavillemite naabruses tunnevad ennast hästi meie jahiulukid jänesest pruunkaruni, aga ka lõunamaised külalised, kelle hulgas karakal, lõvi ja harikrokodill.

Karvase ja sulelise seltskonna taustal katavad seinu kihvad, sarved, nahad, mille juures kinnitavad sertifikaadid jahitrofeede väärtust konkurssidel. Teiste trofeesid hindab maailma jahindusorganisatsiooni CIC kategooria ekspert Janno Lang juhiste järgi, mis annavad ette nende mõõtmise, värvi, sümmeetria ja muud tingimused.

Maainimesena, küti ja loodusetundjana muretseb Lang meie metsade ulukite eluruumi vähenemise ja häiringute pärast. Ta ei nõustu levinud arusaamaga, nagu põhjustaksid kotkaste pliimürgistusi ­ainult jahimehed.

„Loodus on täis fooliumi ­sisaldavaid pakendeid, kommipabereid, krõpsupakke, mida kõike kotkad meelsasti kontrollivad,” mainib ta oma tähelepanekutest. „Meie kandi rajakaameratesse pole jäänud enam söödaplatse külastavaid põtrugi, loomad kardavad müra, mida tekitab päikese- ja tuulepargi ehitus ning pinnasetäidet ja materjale vedavad autod. Metsloomade elupind väheneb, selle arvelt käib suurte teede tegemine ja linnade laienemine, põlismetsade raie, suurte metsade raie. Jah, põder harjub võsas ka ära, paar aastat ja tal on see elupaik taastunud, aga hunt, karu, ilves – nendel on ikka rahulikku elupaika vaja.”

Kolhoosi puutöökojas mööblit valmistanud Janno Lang tegi topisemeistrina käe valgeks vabariigi taassünni aastal. Temalt metsaelukate sarvede ja kihvade ning kolpade aluste tellijad kirtsutasid metsseapead kui esimest katsetust nähes nina. Põllumajandusreformi ajal tekkis tal puutöökoja erastamise võimalus, kuid selle ümberseadmestamise maksumus ulatunuks paari miljoni kroonini ning hääbuva maaelu taustal ei tahtnud kohalik mees sellist arendust pangalaenuga kaela võtta.

Seda vähem, et tema kui taksidermisti kuulsus levis ­kodutanumast kaugemale ja topiste valdkonnas vaikselt toimetamise asemel kadus rahu kiiresti, oskus muutus orjuseks, mis nüüd leiva lauale toob.

Hundiulg ajab juuksed püsti