Maal asuvad eramajad ootavad töökaid käsi ja kopsakaid investeeringuid

Kunagisest vallamajast Põlvamaal on ­saanud kaunis kodu. Veel i-le täpp peale ehk akendele piirdelauad ja kõik ongi ­selleks ­korraks ­valmis.  Foto: Eerika Mark

Läinud suvel korraldas Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel esmakordselt põhjaliku uuringu enne 2000. aastat meie maapiirkondadesse ehitatud eramute omanike seas. Eesmärk oli saada ülevaade, milline on maaeramute tegelik seisukord, majaomanike kultuuriväärtuste taju ning renoveerimisvalmidus.

Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulub ligi 97 000 hoonet, vastajaid oli mõni alla tuhande. „Kogenud uuringufirmad peavad sellist vastanute arvu pädevaks üldistuste tegemiseks ja vastajaid oli ühtlaselt kogu Eestist. Eesmärk oli saada minimaalselt 900 vastajat,” kommenteeris vabaõhumuuseumi projektide peaspetsialist Elo Lutsepp. Uuring oli osa projektist BuildEST, mida rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet Life IP programmi kaudu. Tulemused aitavad välja töötada paremaid renoveerimislahendusi ja -põhimõtteid.

Lutsepp kinnitas Maa Elule, et maja renoveerimise peamiste motivaatoritena tõid vastajad sõltumata asukohast välja, et vaja oleks vähendada energiale minevaid kulusid, hoida energiat säästes keskkonda, et maja vajab üldist värskendamist ja on soov tõsta kinnisvara väärtust. 84 protsenti küsitletutest hindas, et nende maja pole renoveeritud piisavalt.

„Kui vaatame samu küsimusi maakondade lõikes, siis kõige suuremaks motivaatoriks peavad energiale minevate kulude vähendamist Harju- ja Valgamaa vastajad (koguni 98 protsenti). Renoveerimist keskkonnahoiu eesmärgil pidasid kõige sagedamini tähtsaks läänemaalased (92 protsenti), seevastu Harjumaal oli see näitaja vaid 72 protsenti. Kinnisvara väärtuse tõstmise soovi pidas oluliseks keskmiselt 63 protsenti vastanutest, aga näiteks Ida-Virumaa koondvastus oli siin 77 protsenti Võrumaa 52 vastu,” tõi Lutsepp näiteid mõningatest erinevustest eri piirkondadest laekunud tulemuste vahel.

Mida vanem maja, seda tähtsamaks peeti selle algu­pärase arhitektuuri päästmist ja säilitamist. Kõige suurem soov säilitada algupärast arhitektuuri oli põlvamaalastel, koguni 78 protsenti.