:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/11/23/15737113t1hec67.jpg)
Kesknädalaks, nigulapäevaks 6. detsembril peaksid kõik veekogud korralikult kinnikaanetatud ja -needitud olema, paraku on Nigulal nüüd tõeline tegu paksude hangede alla pugemisega ning maa ja vee kivikõvaks neetimisega.
Matkakorraldaja Levo Tohva räägibki, et rabades on laugastel jää paksus 8–10 cm, kuid mõnel pool on selle jää peal õhuke veekiht lume all, sest turbasammal ümber laukasilma pole külmunud ning seal elu käib, vesi ringleb ja valgub jää peale.
Märt määtab ja kadri kaotab, aga niklus needib kinni. Karula
/nginx/o/2023/12/04/15760858t1h9921.jpg)
Ja kuigi arvatakse, et põgenikehordid võiksid hakata üle Peipsi valguma, siis jää on alles nii nõrk, et ei kanna veel kohati inimestki. Kalamehedki ootavad alles piirivalvurite teadet jääleminekuks. Kalaküla korraldaja Tauno Laasik ütleb, et praegu kannab jää vaid kajakaid ja lätlast.
Nädala pärast võib palke langetada
Nigulapäev on ka päev, mil algasid sõidud taliteedel. Suvel võis vanu, üle rabade kulgenud taliteid aimata pikkade valgete villpea jõgede järgi. Sellised puhmalised valges villas teed ei kao meie maastikult veel ka sadade aastate pärast. Neid teid hoiti ja just talvel toodi kaugetesse küladesse kohale kaupu, mida muidu oli liigutada raske. Et vanarahva arvamise järgi sai esimest korda majapalke langetada just jõulukuu noores kuus, siis on loota, et varsti neid ka metsast välja vedada saab.
Puhvis linnukesed
Linnurahvas on aga nii puhvis, et varbaid enam välja ei paistagi. Nüüd on aeg neile ka pekki panna, pekist ei ütle ära rähnid ja isegi pasknäärid. Eriline pekilõug on metsataludes aga nugis, kelle eest ei õnnestu pekitükki äravedamist takistada ka kõige keerulisemate sõlmedega.
Aga las see jumalaloomake sööb, siis ei lähe ta kallale mesitarudele. Jõululauludega tulid ka punasekõhulised leevikesed, siin-seal on kolamas juba ka urvalindude parvesid ja käbilindude loksumist on kuulda.
/nginx/o/2023/12/04/15760857t1h3b71.jpg)
Jäänõelad ja härmatis
Puud lõid nädalavahetusel aga „lille“. Niiske ja külm õhumass kinkis neile maailma kõige kaunima rüü – härmarüü. Õhkki oli täis nii peenikest jäänõelapuru, et linnatuledes helkis see nagu advendikuld. Miinuskraadid said hoogu juurde, –15kraadine öine temperatuur hakkab soojapidamatutele majadele. Need majad on praegu hästi näha ka maani ulatuvate jääpurikate järgi, lastel on hetkeks „tasuta jäätis“ käes.
Lastele: kuuseotsimine
Lisaks igasugustele superstaaride valimisele võib metsas mängida ka kuuskede iludusvõistlust. Selleks tuleb minna kodu lähedale metsa, kus mändide all kasvamas palju väikeseid kuusekesi. 15 minuti jooksul otsib igaüks enda meelest kõige ilusama ja kaharama kuuse. Küll on siis jooksmist ja võrdlemist. Lõpuks valitakse üheskoos nende hulgast see kõige kaunim kuusk. See võib meiega kaasa tulla või ka metsa jääda.