Naisettevõtja toodab kohalikust toorainest võõramaist tempet

Kaire Rajaver. Foto: Tiit Efert

Välismaistes ülikoolides õppinud ja Rimis mitmel juhtival kohal töötanud Kaire Rajaver asus tootma võõramaist tempet, millega ta kavatseb ka Eestist välja murda. Hiljuti osales ta Tartu Biotehnoloogia Pargi korraldatud naisettevõtjatele suunatud EWA Eesti programmis, kus ta osutus võitjaks.

Tempe on algupäraselt Indoneesiast pärit sojaubadest fermenteerimise ja pressimise teel saadud tervislik toode. Selle kasutegur organismile seisneb selles, et kaunvili muutub fermenteerides lihtsamini seeditavaks ja valk paremini omandatavaks, samuti on tempe hea kiudaineallikas.

Põnev toidumaailm

Kuigi Kaire Rajaver on Stockholmi ülikoolis õppinud hoopis ettevõttemajandust, on toiduteema teda pikalt saatnud. Õpingute vahel sattus ta tööle Rimisse ja kui ta suundus magistriõpinguteks Stockholmi tagasi, läks ta tööle Rimi emaettevõtte ICA kauplusesse. Seal rikkaliku valiku sees töötades mõistis ta, et toit ja toidukultuur on ülipõnev teema. Kaupluse kliendid käisid tema käest küsimas, kuidas näiteks kala valmistada. See sundis teda rohkem toiduvalmistamist õppima ja lõpuks ta avastas, et naudib seda rolli. “Väga väärtustan seda poes töötamise kogemust,” tunnistas Rajaver.

Pöördudes tagasi Eestisse, töötas ta Rimis mitmel kohal, olles vastutav ka keskköögi eest. Seal puutus ta kokku tootearenduse ja retseptidega ning lävis toitumisnõustajate ja toidutehnoloogidega. Sel ajal oli tal veel unistus oma toidukoha rajamisest, kuid kui ta jäi esimese lapsega koduseks, tekkisid hoopis esimesed tootearendusprojektid. “Toit peab olema maitsekas ja innovatiivne. Seda mõistsin juba Stockholmis, sest seal olid saadaval põnevad toiduained, mis meile polnud veel jõudnud,” lausus Rajaver.

Üks aspekt on toidul tema jaoks veel. See peab olema tervislik ning jätkusuutlik ka keskkonna mõistes. Seepeale läks ta Rahvatervise Akadeemiasse õppima toitumisnõustajaks. Sealsamas oli ka koolitus toidu fermenteerimisest, mida tegi Rain Kuldjärv. “Seal ma fermenteerimise pisiku külge saingi. Proovisin paar retsepti järele ja see oli nii äge, kuidas fermenteerimise käigus maitse muutub, ning hakkasin täiega fermenteerima. Katsetasin väga erinevate asjadega,” meenutas Rajaver. Teda on paelunud pisut teistsugused asjad kui näiteks hapukapsas või -kurk. Kui ta otsis ühest Rootsi internetipoest vesikeefiri stardikultuuri, komistas hoopis tempe valmistamise stardikomplekti otsa. Sealt sai ta stradikultuuri, lupiiniube ning lisaks kombucha'st tehtud veiniäädika. Komplektist sai tempet valmistada viis korda, millest paar tulid väga hästi välja.

“Tundus üliäge mõte hakata seda tööstuslikult tootma. Paelus kaugelt võetud tehnoloogia, mida saab kasutada meie kohaliku kaunvilja peal,” põhjendas Rajaver. Tempet saab teha hernestest, läätsedest, ubadest, teraviljadest ja seemnetest. “Hästi toimiv meetod, pandud meie kultuuriruumi ja sellest tuleb põnev omanäoline toode,” lisas Rajaver.

Kohalik hernetera

Esimese tempe valmistas ta 2020. aasta lõpus. Mõnda aega ta seda mõtet veeretas ning arutles ka Rain Kuldjärvega. Lõpuks läks prototüüp koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teaduritega laboris valmimisse. 2021. aasta augustis registreeris Rajaver ettevõtte. Omaette pähkliks osutus see, kuidas laboritingimustes valmistatud toode ka oma tootmiskeskkonnas valmiks. Selleks, et stabiilsus paika saada, kulus Rajaveri sõnul aasta aega. “Väga keerukas ettevõtmine. Igal aastaajal on oma eripärad, kui vahepeal tundus, et kõik tuleb hästi välja, siis jälle juhtus midagi,” kirjeldas Rajaver.

Ta kasutab tempe valmistamiseks kollast hernest, kuigi kaalus ka lupiiniube, põldube jm. “Toode on ise nii võõras, aga kollane hernes on eestlastele tuttav. Tundus mõistlik niimoodi seda tutvustada,” lisas ta, tunnistades, et tegu on eestlaste jaoks siiski võõra toiduga.

Kuid praeguseks on ta leidnud nii tarbijaid kui ka fänne. Kindlasti on ka neid, keda on fermenteerimisel tekkinud maitse ehmatanud. “Tegu pole tingimata armastusega esimesest suutäiest. Seda maitsenüanssi kas armastatakse või vihatakse. Aga on ka neid, kes õpivad armastama,” rääkis Rajaver. Tema sõnul on neid kliente, kes tunnistavad, et esimesel korral kohe üldse ei maitsenud, aga nüüd soovivad juba osta.

Põhjamaades on Rajaveri sõnul tempe poelettidel juba kanda kinnitanud. “Küll Eestis ka tuleb müüki. Kindlasti ei muutu ta siin massitooteks, et ainult selle turu nimel oleks mõistlik toota,” lausus ta plaani kohta minna ka välisturgudele. Eeskätt vaatab ta Põhjamaade poole.

Praegu koosneb sari kolmest tootest. Lisaks klassikalisele on tsitruse-tüümiani ja tomati-basiiliku. Järgmisena võiks Rajaveri sõnul juurde tulla aasiapärane ning ta prooviks kasutada valmistamisel lupiiniube. “Mõeldes Põhjamaadele, kuhu tahame oma tootega liikuda, siis seal on need väga levinud,” selgitas Rajaver.

Tempe kasutusvõimalused toidulaual on laiad. Seda võib võrrelda pisut tuttavama tofuga. Kuna tempe tuleb algupäraselt Indoneesiast, siis sobivad sellega igasugused Aasia maitsed ja vürtsikad kastmed. Aga saab kasutada ka Vahemere ja meie enda põhjamaiste maitsetega. Võib lisada salatitesse, vrappidesse, võileivale, karridesse. “Mina tarvitan vahepalana, lihtsalt praen ära,” lisas Rajaver. Marineerimata ja maitsestamata tempe on tema sõnul hästi mõnus õli, soola, pipra ja värske tüümianiga.

Praegu saab seda toodet osta NOPist, Kaubamaja toiduosakonnast ja Taluturu kauplustest Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kokkulepe on Coopiga, et kevadel jõuab see ka sinna müüki. Läbirääkimised mitme suure jaeketiga on Rajaveri sõnul pooleli.

EWA programm on suunatud alustavatele naisettevõtjatele, et toetada ja arendada olemasolevaid äriideid ning vähendada soolist ebavõrdsust põllumajandus- ja toidusektoris. Programmi viis Eestis läbi Tartu Biotehnoloogia Park. Programmi peakorraldaja on EIT Food, mida toetab Euroopa Liidu asutus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).

Kui Rajaver kevadel EWA programmist teada sai, tundus talle kohe, et tasub kandideerida. Ta kutsutigi koos üheksa naisettevõtjaga programmis osalema.

Programmi jooksul olid koolitused, kuulati inspiratsioonikõnesid ja iga osaleja sai mentori, kellega sai igal kuul kohtuda. Seal seati eesmärke ja arutati plaane. Rajaveri mentor oli Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse juht Oliver Loit. Rajaver tunnistas, et mentorlus oli kõige väärtuslikum osa programmist. “Olen suurorganisatsioonis meeskondi juhtinud ja päris palju on koos ette võetud ja ära tehtud. Viimased viis aastat olen aga omal käel toimetanud ja ettevõtteid üles ehitanud. See on olnud päris üksik tegutsemine, kuid olen harjunud, et meeskond on ümber,” rääkis Rajaver.

Tema sõnul on hästi motiveeriv, kui sa midagi välja ütled. See paneb tegutsema, sest tekib eneseuhkuse tunne, mis ei lase asju seisma jätta. Lisaks aitas tema sõnul oma eesmärkide sõnastamine aru saada, kus ta oma ettevõttega hetkel on. “Kui ma midagi kõva häälega välja ütlesin, siis taipasin kohe ka ise, kuhu fookus suunata,” sõnas Rajaver. “Kui ma läksin kohtumisele küsimusega, et kas lähen seda, teist või kolmandat teed, ja kui ma olin küsimuse kõva häälega välja öelnud, siis teadsin juba ise ka vastuseid. Selleks on vaja ideede põrgatamist, peegeldamist. Minu jaoks mentorlus töötab väga hästi.”

EWA Eesti 2023 programmi võitjad selgusid finaalüritusel Tartus

Kõik EWA programmis osalenud naised. Foto: Arno Mikkor

Esmakordselt Eestis läbiviidud EWA (Empowering Women in Agrifood) programmi finaalüritus toimus Tartus 18. novembril. 

Programmi pääses 10 alustavat naisettevõtjat, kellel oli unikaalne võimalus arendada 6 kuu jooksul oma äriideed professionaalse mentori juhendamisel ning osaleda programmi elluviimisega seotud koolitustel.

Finaalürituse eesmärk oli välja selgitada kaks parimat, kes saavad EIT Food poolt rahalise toetusena 10 000 € ja 5000 € oma äriidee edasiarendamiseks.

Selleks pidid 10 EWA programmis osalenud naist pitchima oma äriideed žüriile ja publikule saalis. EWA programmi käigus arendatud äriideid, mis hõlmasid nii innovaatilisi toidutooteid kui teenuseid, esitlesid programmis osalenud naised:

1. Alina Rätsep – naturaalsete kosmeetikatoodete bränd Vassa Hebin, kus kasutatakse puhaste looduslike toodete valmistamiseks ära farmides tekkivad tootmisjäägid ja kõrvalsaadused.

2. Juta Lipmeister – permakultuuri põhimõtetel rajanev tootmisaed Metsalinnu talus, mis hõlmab hooajalist iganädalast köögiviljakasti püsitellimuse pakkumist ja permakultuurikoolituste läbiviimist.

3. Jaana Hansman – erinevate maitsetega fermenteeritud kimchi'de tootmine.

4. Kaire Rajaver – tema asutatud start-up NordicTempeh on spetsialiseerunud kollase herne tempe (fermenteeritud kaunviljatoode) tootmisele, mis on toiteainerikas, kergesti seeditav, fermenteeritud toit ja alternatiiv liha tarbimisele.

5. Kristi Kuusmik-Orav – töötas välja tervisliku, toitainerikka ja soolase näputoidu Supernacs, mille valmistamiseks kasutatakse idandeid, seemneid, köögivilju ja maitseaineid ning mis on mõeldud kiire tervisliku vahepalana tarbimiseks.

6. Liis Tuur – tema asutatud start-up Kosknatural toodab alkoholivabu bittereid, mille eesmärk on alkoholitarbimise vähendamine ja tervishoiukulude kokkuhoid, samal ajal väärindades põhjamaist loodust, kasutades toodetes loodussaadusi.

7. Maarja Mathias – tema asutatud start-up Foodinspect OÜ on võtnud fookusesse eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toiduohutusalase ja turunõuetele vastavuse teadlikkuse tõstmise, võttes arvesse ESG direktiive. Toiduohutuse süsteemide väljatöötamine, toote ja asutuse standarditele vastav disain, rahvusvaheline import ja eksport on teemad, mis võimaldavad neil siseneda uutele turgudele.

8. Mariliis Mia Topp – start-up RawEdge on arendanud välja fermenteerimistehnoloogia, mille tulemuseks on ainulaadse maitse- ja toiteväärtusega üliväikese kalorsusega tooted, milles sisalduvad piimhappebakterid. Tooted on juba kaubandusvõrgust leitavad.

9. Marianne Kosenkranius – programmi raames arendati välja veebiplatvorm, mis võimaldab koolikokkadel ligipääsu tervislikele ja jätkusuutlikele retseptidele.

10. Sirli Rosenvald – tema asutatud start-up Funki soovib tuua turule filamentsetel seentel baseeruvad toidud, mis on maitsvad, tervislikud ja keskkonnasõbralikud alternatiivid lihatoodetele.

Väga tasavägises konkurentsis selgusid kaks parimat:

• Kaire Rajaver (Nordtempeh) – 1. koht ja EWA programmi võitja ja 10 000 € rahalise toetuse saaja oma äriidee edasiarendamiseks.

• Kristi Kuusmik-Orav (Supernacs) – 2. koht ja 5000 € rahalise toetuse võitja oma äriidee edasiarendamiseks.

Sirli Rosenvald pääses esindama Eestit EWA 2023 programmi üle-euroopalisel finaalüritusel “Women in Agrifood Summit”, mis toimub Vilniuses 1. detsembril.

Mis on EIT Food?

EIT Food, üks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovaatikakogukondadest, on üle-euroopaline toidusektori ettevõtlusele ja innovatsioonile keskendunud konsortsium.

Innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks kogu Euroopas loob EIT Food mitmeid toidusektori osapooli kaasava uuendusliku kogukonna, mis koosneb erinevatest toidusektori partneritest.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), sõltumatu Euroopa Liidu asutuse toel investeeritakse projektidesse, organisatsioonidesse ja üksikisikutesse, kes jagavad EIT Foodi eesmärke tervisliku ja jätkusuutliku toidusüsteemi arendamise nimel.