Teadlane: Kavandatav biotehas väärindaks suure osa eksporditavast paberi- ja hakkpuidust Eestis

Rein Drenkhan. Foto: Erakogu

​VKG plaanib Ida-Virumaale rajada biotoodete tootmiskompleksi, mis loob piirkonda sadu töökohti ning toob maksuraha Eesti majandusele. Metsandusteadlaste sõnul on sellise ettevõtte tekkimine sektorile väga positiivne, sest puidu kohapealne väärindamine tekitab metsandusse stabiilsust ja annab metsaomanikele kindlustunde oma metsaga kaua mõistlikult toimetada.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rääkis, mida sellise suure tehase rajamine metsandusele tähendab – kas meil üldse puitu jätkub ja kas meie metsade nägu on muutumas. 

Kuidas metsandusteadlasena sellise ettevõtmise lisandumisele vaatate?

Biotoodete tehas on Eestile kahtlemata kasulik ja positiivne, sest kasutamata toormaterjali paremini väärindamine siin kohapeal võimaldab luua uusi töökohti ja kasvatada lisandväärtust, mis toob lõpuks enam tulu riigile.

Kui me soovime tõsiselt midagi kliima heaks teha, siis tuleb meil vähem kasutada fossiilseid materjale ehk neid vähem kaevandada. Asenduseks tuleb kasutada taastuvat ressurssi puitu ning seda võimalust metsandus just pakubki. Puittoodete puhul tuleks arvestada asendusefekti ehk kasutades puitu, mis on taastuv ja taaskasutatav looduslik materjal, jätame kasutamata osa taastumatuid suure süsinikujäljega loodusvarasid, mida kasutatakse näiteks terase, betooni, plastide valmistamiseks. Viimast valmistatakse valdavalt naftast ning seda ja mitmeid teisi tooteid on vaja asendada loodussõbralikuma materjaliga.

Planeeritav ettevõte vajab aastas 2–2,3 mln kuupmeetrit männi-, kuuse-, kasepaberpuitu ja puiduhaket. Kas meil on piisavalt toorainet sellise tootmise jaoks?

Meil tuleb mõtestada seda, mida oma toormega teeme ehk kuidas seda väärindame. Kõige kahjulikum riigile ja ühiskonnale on see, kui veame tooret välja ilma väärindamata. Just seda me suuresti paberipuiduga ju teemegi.

Keskkonnaagentuuri viimase 2020. aasta puidubilansi järgi ekspordime paberipuitu ja tselluloosi tootmiseks sobivat koorevaba hakkpuitu (s.o. okas- ja lehtpuu laastud ja pilpad) vahemikus 2–2,5 mln kuupmeetrit. See ongi biotoodete tehasele sobiv materjal, mida tuleks väärindada kohapeal.

Keskkonnaagentuuri ja maaülikooli tehtud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050 toob välja, et toetudes tegelikule metsaolemile ning vastavalt metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutustele võiks aastane keskmine raiemaht kokku olla 10–12 miljonit kuupmeetrit. Seega on Eestile ratsionaalne ja jõukohane ühtlase kasutusena pikal ajal raiuda keskmiselt 10 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Kui seda teha, jagub tooret ka biotoodete tehasele.

Kas sellise tootmise lisandumine mõjutab pikas plaanis meie senist metsandust ja ehk ka metsade väljanägemist?

Sellise tootmise lisandumine ei muuda meie metsanduses midagi oluliselt, muudab eelkõige seda, et praegu eksporditavast paberipuidust ja hakkpuidust väärindatakse suur osa Eestis. Kuna Eestis on raied seadustega reguleeritud, siis suuri muutusi näha ei ole. Oluline aspekt: raieid ei tehta tehaste järgi, vaid tehaseid tehakse ressursi võimaluste järgi ehk lähtudes ühtlasest kasutusest pikal ajal.

Mõju Eesti metsadele on pigem positiivne, sest sellise suurusega püsiva tootmisega uue ostja lisandumine tegelikult annab metsaomanikule kindluse oma metsakasvatuslike tööde kavandamiseks. Paberipuidu kohalik väärindamine peaks stabiliseerima puiduturgu ja vähendama suuri hinnakõikumisi. Viimase aasta jooksul on näiteks kasepaberipuidu hinnaerinevus olnud enam kui kahekordne. Metsaomanik saab stabiilse turu olemasolul kavandada metsatöid oma soovide ja vajaduste järgi, mitte pingsalt hinnamuutusi järgides.

Praegu tehakse hooldus- ja harvendusraieid metsades vähem, kui on tegelikud metsakasvatuslikud vajadused.

Praegu tehakse hooldus- ja harvendusraieid metsades vähem, kui on tegelikud metsakasvatuslikud vajadused. Antud teemale viitab ka juba eelnimetatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs. Tuuakse välja, et ühtlase raiestsenaariumi korral on hooldus- ja harvendusraiete soovituslik maht 28 000 ha aastas aastani 2030. Näiteks võrreldes eelmise kümnendi keskmise 19 100 hektariga aastas on hooldus- ja harvendusraiete võimalus märkimisväärselt suurem.

Miks need raied on olulised? Õigesti kavandatud hooldusraietega kujundatakse ja parandatakse tulevikumetsa, pidades silmas kliimamuutustele vastupidavamate ja haiguskindlamate puistute kujundamist. Kliimamuutustele vastupidavamate puistute kujundamine on positiivne ka metsaelustiku hoidmisel. Kui omanikule on stabiilne turg olemas, siis osutub võimalikuks erinevaid metsanduse aspekte arvestav pikaajaline kavandamine.

Alles hiljuti oli meil suur puudus puiduhakkest. Ega Eesti rahvas küttepuidust ilma ei jää selle ettevõtmise pärast, mis hakkab ju puiduhaket tarbima?

See, mis toimus hiljaaegu, oli ekstreemne ja seda eelkõige Ukraina sõja tõttu. Energiatarned katkesid ning ressurss, millest sai energiat toota, oli tavapärasest oluliselt kallim ja nõutud, sh küttepuit. Ekstreemsuste vastu ei saa ka tulevikus.

Aga küttepuit ei ole paberipuit, sest küttepuit on paberipuidust kehvema kvaliteediga ja küttepuitu saab puuliikidest, mis ei sobi paberipuiduks, nt hall lepp. Kusjuures ainuüksi halli lepa osakaal kogu metsamaast on 9 protsenti ja erametsadest tervelt 14,4 protsenti, mis on oluline kasutamata ressurss. Seega planeeritav tehas küttepuidule suuresti ei konkureeri ning kõigele lisaks kasutab biotoodete tehas koorevaba hakkpuitu ehk see, mida juba praegu ekspordime (vt eespool). Küll aga konkureerib paberipuiduga puidugraanuli tootmine. Kas paberipuidust on mõistlik graanulit pressida, on juba omaette teema. Selle tegevuse otstarbekuse määravad suuresti kohapealsed väärindamise võimalused ja turuhind.