Detsembrikuud nimetatakse naljatades vahel ka eestlaste veretugevduskuuks, sest toidulauale jõuab palju tervisele vajalikku rauda sisaldavaid verivorste. Aga kui iga päev süüa üks priske verivorst, kas võib organismi rauavaru osas olla terve aasta mureta? Selgub, et päris nii lihtne see siiski ei ole.
Tellijale
Kui palju verivorsti süüa on tervislik? Vastus üllatab
Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi sõnas, et nii Eestis kui kogu maailmas on suur hulk inimesi, kel on raua defitsiit. Raud on aga oluline eluks vajaliku hapniku sidumises hemoglobiinis ning aitab seega kaasa hapniku transpordile kopsudest kudedesse.
Samuti on rauda vaja stressile ja haigustele vastupanuvõime tugevdamiseks ning väsimuse vähendamiseks. „Inimorganismis on rauda vaja ka selleks, et D3-vitamiin eelvormist tekiks meie organismis vajalik lõppvorm – hormonaalse toimega kaltsitriool,” loetles Pitsi selle mineraalaine tähtsust inimkehale.