Metsateadlased: metsade süsinikusidumise võime on suur, kuid sellest ei piisa

Mets. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Artikkel „Integrated global assessment of the natural forest carbon potential“ valmis Šveitsi Ülikooli ETH Zürich teadlase Lidong Mo juhtimisel ja sellesse oli kaasatud üle kahesaja teadlase üle maailma. Eesti Maaülikoolist osalesid metsade süsinikusidumisele pühendatud uuringus Diana Laarmann, Henn Korjus ning Mait Lang.

Uuringus leiti, et maailma metsade süsiniku säilitamise täiendav potentsiaal on 226 gigatonni süsinikku (1 Gt võrdub 1 miljardi tonniga). Eesti Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessor Diana Laarmann selgitas, et metsad pakuvad olulist võimalust kliimamuutuste aeglustamiseks.

Väga oluline on aga teadvustada, et metsadest üksi ei piisa, samal ajal peavad vähenema ka kasvuhoonegaaside heitkogused.

„Väga oluline on aga teadvustada, et metsadest üksi ei piisa, samal ajal peavad vähenema ka kasvuhoonegaaside heitkogused. Tulemuste saavutamiseks vajame riikide ühiseid jõupingutusi elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks,“ rõhutas Laarmann koostöö olulisust kliimakriisiga toimetulekul.

Artikli autorid väidavad, et ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks on esmatähtis metsade raadamise lõpetamine. Kuigi metsadest üksi ei piisa, et kliimakriis ära hoida – vaja on vähendada ka kasvuhoonegaaside õhkupaiskumist –, rõhutavad artikli tulemused, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine saavad aidata saavutada kliimaeesmärke, vähendades heitmeid ja suurendades süsiniku sidumist. Uuringus tuuakse välja ka hoiatus, et kui heitkogused jätkuvalt suurenevad, ohustavad metsi põuad, tulekahjud ja soojenev kliima ning kõik see piirab metsade süsinikuneelamise võimet.

Metsade raadamise ja seisundi halvenemise tõttu on maailma metsadesse salvestatud süsiniku koguhulk ligikaudu 328 Gt väiksem, kui seda võimaldaks looduslik seisund. Suurt osa metsadele sobivast maast kasutatakse muudel eesmärkidel, sealhulgas linna- ja põllumajandusmaana. Väljaspool neid maakasutusi võiks metsade teoreetiline täiendav süsiniku sidumine olla umbes 226 gigatonni.

Üle poole sellest potentsiaalist on võimalik saavutada degradeerunud metsade kaitsmise ja säästliku majandamisega, ülejäänu aga metsade pindala suurendamisega. Kuna artiklis esitatud tulemused sündisid ulatuslike andmestike kombineerimisel ja modelleerimisel, peab silmas pidama, et tulemused on ligikaudsed ning sisaldavad suuri määramatusi.

Selles laiapõhjalises uuringus kasutas paljudest teadlastest koosnev rahvusvaheline meeskond ETH Zürichi eestvedamisel 1,19 miljonilt metsa proovitükilt kogutud maapealseid andmeid ja satelliidiandmeid ning erinevaid analüüsimeetodeid. Diana Laarmann selgitas, et selle hulka kuulusid ka Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmed.

„Teeme neil proovitükkidel mõõtmisi igal aastal ja nii juba pea 30 aastat, samu proovitükke mõõdame üle 5-aastase intervalliga. Need mõõtmised toimuvad SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide rahastamisel,“ kinnitas Laarmann Eesti andmestiku järjepidevust ja olulisust.