Kui looduskaitse tikub kodumetsa

Eesti riigis on kaitse all olev maa tasahilju suurenenud ja inimtegevusele lähemale liikunud. Kui 2017. aastal oli kaitsealust maismaad pisut alla 815 000 hektari ehk 18,8 protsenti, siis 2022. aasta lõpus oli seda 851 545 hektarit ehk 19,6 protsenti maismaast. Foto: Elmo Riig

Aasta algul heitis Euroopa Komisjon Eestile ette, et siin ei hinnata metsaraiete lubamisel piisavalt mõju elupaikadele ja metsaelupaikade kaitse pole küllalt tõhus. See on pannud siinsed ametid tegutsema, mis omakorda seab maa- ja metsaomanikele mitmeid tegevuspiiranguid.

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar selgitas, et alade kaitse alla võtmine ­aitab säilitada meie elukeskkonda. „Keskkonnast, milles elame, sõltub suuresti meie heaolu ja tervis. Samuti pakub keskkond meile ressursse, millel seisab majandus,” lisas ta. Kaitsealade laiendamine tuleb kõne alla siis, kui senisest meetmest pole olnud piisavalt abi elurikkuse vähenemise peatamiseks.

Ranged piirangud on maaomanikule katastroof

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun rääkis, et kui kaitse­alasid laiendatakse, puudutab see erametsaomanikke vahetult. „Nende kodumets pannakse omanike endi ees lukku,” sõnas ta, öeldes, et kui kehtestatakse ranged looduskaitselised piirangud, on sisuliselt tegemist omandi äravõtmisega. „Metsaelupaikade kaitse alla võtmise tulemusena rakendatakse rangeid looduskaitselisi kitsendusi rohkem kui 12 000 hektaril era­metsades,” lausus ta. Lisaks moodustatakse lendoravate ja metsiste kaitseks uued alad. Ka liigikaitse tegevuskavades tehtavad muudatused näevad ette üha enam piiranguid. Need kõik tähendavad piiranguid erametsade majandamisele. „Teadmata on, kui palju planeerib riik Euroopa Liidu elurikkuse strateegia rakendamisel erametsi kaitse alla võtta,” märkis ta, lisades, et neile pole plaani sisu näha olnud.

Eelmisel aastal saadud andmete põhjal ütles Eesti Era­metsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu, et rangelt kaitstavate erametsade osakaal Eesti looduse infosüsteemi järgi on kasvanud kümne aastaga 22 protsenti.