Kuidas elab Eesti mets?

Mikk Marrani sõnutsi töötab RMK välja süsteemi, et äratada investorite huvi puidukeemiatööstuse arendamise vastu Eestis. Foto: Margus Ansu

„Uuendusraiete pindala on juba mitu aastat olnud langevas trendis ja see langeb tänase prognoosi põhjal veel vähemalt järgmised 70 aastat ning pöördub siis uuesti tõusule, kuid ei saavuta enam kunagi tänast taset, mil saame kasutusele võtta majandusmetsi, mis said ajaloolistel põhjustel alguse 70 või 80 aastat tagasi,” rääkis RMK juhatuse esimees Mikk Marran Riigikogus, kus otsiti vastust olulise tähtsusega riiklikule küsimusele „Kuidas elab Eesti mets?”.

Marran loetles, et Eesti maismaa pindalast on metsaga kaetud 51%. RMK hoida on sellest 45%, umbes miljon hektarit metsa. Riigimetsast 32% on range kaitse all ja 9% majandamise piirangutega. Üle jääb 59% ehk 617 000 hektarit majandatavat metsa, mis on ka raiemahtude arvutuse alus. Majandatava metsa kogupindala riigimetsas on viimasel viiel aastal vähenenud keskmiselt 1% aastas, eelkõige on kaitse alla võetud küpseid, suure puidutagavaraga metsi.

„Praegu on meie periood, kus raieküpset metsa on rohkelt,” ütles Marran. „Samas teame juba ette, et järgnevatel aastakümnetel pole metsa enam nii palju raieküpseks saamas.” Seetõttu on tema sõnutsi mõistlik ühtlasema metsakasutuse nimel lükata edasi nende küpsete puuliikide raiumist, mille omadused seda võimaldavad. Hea võimalus on mänd, mis on kuusest tormikindlam ja kõrgemas eas ka kahjuritele palju vastupidavam.

„Teeme oma puidumüügi­strateegias olulisi muudatusi,” sõnas Marran. „Esiteks, RMK ei müü kestvuslepingute alusel puitu enam vahendajatele. Teiseks, kõik sellest aastast sõlmitud kestvuslepingud on järgmise aasta algusest avalikud. Kolmandaks, hakkame hindama puidu väärindamist, et anda eelis neile, kes väärindavad puitu enam ja loovad kestvustooteid. Ja neljandaks, töötame välja süsteemi, mis peaks äratama investorite huvi puidukeemiatööstuse arendamiseks Eestis ja seeläbi Eesti puidu senisest suuremaks väärindamiseks.”

Tartu Ülikooli professor Asko Lõhmus märkis, et riigi metsapoliitika on soosinud intensiivset, turumehhanismidest lähtuvat ja lühiperspektiivile keskendunud metsandust, mis on suurendanud metsateemalist polariseerumist, tekitanud vastuolu kliimaeesmärkidega ja põhjustanud loodusväärtuste kahjustamist.