Kännupuur kaotab tülika kännu minutitega

Dipperfoxi kännupuur oli ametis Pärnu Vanapargis, kus eemaldati vanu ja ohtlikke puid. Tänu kännupuurile on uusistutamine kiiremini võimalik. Foto: Tõnis Kärema

Kuus aastat tagasi ehitati valmis Dipperfoxi kännupuuri prototüübid. Kui kännupuurid ettevõtetesse testimiseks saadeti, küsiti piltlikult öeldes arvet ja puurist loobuda enam ei soovitudki.

Nüüdseks on ettevõte välja töötanud kolm eri suuruses kännupuuri, mis kõik projekteeritud, disainitud ja valmistatud Eestis ning kannavad ühtlasi uhkelt maailma kiireima kännupuuri tiitlit.

„Kui lihtsustatult selgitada, siis kännupuur suudab ise tuvastada, kui tugevast puidust kännuga tegu on, seda tänu patenteeritud klappide süsteemile. Tänu aeglastele pööretele, 20–60 pööret minutis, ei saa kivises pinnas viga puuri terad ning kännuhaket ei puistata laiali suurele alale. Nii ei pea tegema mahukat järelkoristust,” sõnastas Dipperfoxi Ida-Euroopa ja Aasia müügijuht Vallo Visnapuu.

Eesti disain välismaal

Kännupuuri idee sündis gaasi­trassi rajamisel, kui läbi metsa oli vaja rajada ajutine tee, mis oli kändude väljakaevamise ja äraveo tõttu aja- ja ressursi­kulukas. Kuigi idee sündis metsas, siis Eestis kännupuure seal ei kasutata, küll on puurid ametis näiteks Prantsusmaa metsades.

Eestis hakati kännupuure kasutama esialgu elektriliini aluste puhastamisel ja liinikoridoride laiendamisel, siis avastasid puuri infrastruktuuri­ettevõtted maanteede trassikoridoride laiendamise tarbeks ning sealt edasi puisniitude taastajad – kändude väljakaevamisel tekitatud aukudes taastuks taimestik aastaid, puurides häiritakse unikaalseid taimekooslusi vähem.