Saagikus jäi eelmisele aastale alla

Koristusajal oli vihma tõttu raske leida­ päeva, mil oleks ­saanud kombainile heedri ette panna. Foto: Arvo Meeks

Sügis oli põllumehele keeruline – parimal viljavõtuajal otsustas ilmataat teha tasa suvise vihmavaeguse. Aga kes külvab, see ka lõikab, nii kasvas arvandmete järgi taliteravili tänavu 351 233 hektaril, mis on kolm protsenti väiksem mullusest, kuid näib kindla peale minekuna saagikuse, ilmastikukindluse ning suvikultuuridega võrreldes varasema koristusajaga.

„Meil on sama tendents, et järjest rohkem külvame talivilja,” ütles Pärnumaa ühe edukaima põllumajandusettevõtte, Agrone Gruppi kuuluva ASi Vändra juht Margus Lepp.

Lepp lisas, et järgmise aasta saak sõltub sellest, milline on augusti ilm, kuidas jõutakse maad uueks külviks ette valmistada ja seeme mulda panna. Vändra kandi põllud on savised, seepärast tulebki talivilja ja -rapsi külviga kiirustada, et orased talvitumisele vastu peaksid ja töö saaks lõpetatud enne vihmasid. Uueks saagiringiks on külvatud 1600 hektarile rukist, talinisu, -otra,­ -rapsi, -tritikut ja Lepa kui kogenud agronoomi pilgu läbi on tärganud orased ilusamad ja jõulisemad kui mullu sügisel.

AS Vändra kasutab 4500 hektarit maad, millest kolmandik on teravilja all. Külvajale vaevatasuks on hektar andnud keskmiselt 4–7 tonni tali- ja suvi­vilja ning rapsiseemet.

„Sel aastal kasvatasime peamiselt taliviljasid ja rapsi ning saagi üle pole taliviljade osas põhjust kurta, kuigi natuke saime vähem kui eelmisel aastal,” rääkis Lepp. „Aga samas tootsime teravilja ligemale 40 protsenti vähem, kui lähtuda tervikkoristusest ja suvi­odra väikesest saagikusest, sest jahe ja kuiv kevad pani rohukasvu kinni. Esimesest niitest ei saanud me karjale planeeritud söödavaru, sellepärast tegime rukki ja talitritiku siloks, saime väga kvaliteetse sööda.”