Loodusrekordid: Eesti kõige jämedam mänd kasvab Lõuna-Eestis
:format(webp)/nginx/o/2022/09/01/14800848t1h1e0f.jpg)
23. november 2023, 05:59
/nginx/o/2023/11/22/15734761t1hf42b.jpg)
Bioloog Marek Vahula toob lugejani järgmised loodusrekordid.
Rekord nr 67. Lutepää liivik
Lutepää küla lähedal asuv suurim tuiskliivase alaga liivik. Selle tekitasid Eesti Vabariigi kaitseväe Petseri Põhjalaagri ratsaväeõppused. Teise allika põhjal tekkis liivik 16. sajandil pärast suurt metsatulekahju. Liivik kannab veel teisigi nimesid: Setumaa Sahara, Pikamäe ja Pikk liiv. Omapärase tekkega liiviku saladusi otsis Ants Aader mitu aastat välitööde käigus ja leidis sealt üles kõik taimeliigid, mis just sellele liivikule iseloomulikud on.
Rekord nr 68. Jämedaim harilik mänd
Mänd on ainus meil looduslikult kasvav puuliik, mis peaaegu igal pool hakkama saab, isegi rabas rabamännina. Kõrgepalu mänd (ümbermõõt 458 cm, mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt 1998. aastal) asub Kõrgepalu pargis. Puurmanni männi (ümbermõõt 447 cm) mõõtis Jõgevamaal Puurmanni külas Hendrik Relve 1999. aastal. Mänd jääb sageli ette metsamehe saele, mistõttu õnnestub tal harva vanaks ja jämedaks kasvada.