Väiketootja: kui hinnad veel tõusevad, ei jõua paljud mahetooteid osta

Helve ja Juhan Särgava näitavad heal meelel huvilistele, kuidas nende meiereis piimatooted valmivad. Foto: Riina Martinson

„Paneme nüüd kostüümid selga,” tervitas Helve Särgava Saidafarmi väikeses meiereis ja ulatas ühekordsed sussid, mütsi ja kitli, ilma milleta pole lootust tootmisruumide uksest isegi mitte sisse kiigata. Varsti nägime, et ruumides vuhavad tööd mitu pesumasinat. Puhtus on ülim, mitte ükski vale bakter ei tohi mahedalt valmivate piimatoodete ligi sattuda.

„Sada ja üks protsenti pole meie toodetele midagi lisatud,” kinnitas Helve ja seletas, et kuna keemilisi säilitusaineid nad ei kasuta, peab kogu tootmine kibekiirelt käima – hommikul hakkavad uusi tooteid tegema ja pärastlõunal võtab kaubabuss juba kohupiimad, jogurtid, juustud ja keefiri peale ning veab poodidesse laiali.

Farmi toodetest kõige ostetumad on suuresti need­samad, millega 30 aastat tagasi alustati, näiteks rosina- ja kakao­kohupiim, rääkis farmi peremees Juhan Särgava.

Ostjad on küll harjunud, et piimatööstused paiskavad aastas kümneid uusi tooteid lettidele, kuid 150 lüpsilehma ja paarikümne töötajaga Saidafarm tootearendusse ülemäära ei panusta, sest see eeldaks suuri väljaminekuid. Samas ei tasu juba turulolevaid tooteid moodsamaks tuunida. „Maitsetega mängida ei tohi, kui su klient avastab, et ta lemmiktoode maitseb teisiti, võib pettuda ja su maha jätta,” teadis Juhan.

Puhas käsitöö

Turvariided selga veetud, lubati tootmisruumidesse piiluma. Ei mingeid uhkeid masinaid, mis inimese eest töö ära teeksid, puhas käsitöö.