Puidusektoris on keerulised ajad: käive on langenud 30–40 protsenti
14. november 2023, 08:08
Olukord puidusektoris on keeruline: mitmendat kvartalit järjest on olnud majanduslangus, intressimäärade tõus on tugevalt pärssinud ehitustegevust, sisendihinnad on kõrged, konkurentsivõime eksporditurgudel vähenenud.
Eesti Erametsaliidu tellimusel teeb puiduturust ülevaate Heiki Hepner ja OÜ Tark Mets.
Hepner ütleb, et kui võtta ette puidutööstuse suurem pilt, siis ega häid uudiseid eriti oodata pole. “Mitte ainult puidutööstus, vaid kogu tööstussektor on languses. Siin on erinevaid globaalseid mõjureid: üleüldine majanduse jahtumine, Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kobarkriiside mõju, kuid ka Eesti riigi valed tööstussektorit puudutavad otsused, mis nüüd kätte maksavad. Peab ütlema, et Eesti riik on teinud kõik selleks, et siia ei soovi mitte keegi investeerida ja uut tööstust püsti panna. Nii et seis on keeruline, turu nähtavus madal ning see kõik on vähendanud kohaliku tööstuse konkurentsivõimet,” nendib Hepner.
Peab ütlema, et Eesti riik on teinud kõik selleks, et siia ei soovi mitte keegi investeerida ja uut tööstust püsti panna.
Tema sõnutsi on olukord puidutööstuses kuust kuusse keerulisemaks muutunud. Majanduslangus ja ehitusturu kahanemine peegeldub ümarpuiduturult tagasi. Nii okas- kui lehtpuupalkide hinnad on III kvartaliga selgelt langenud. Samal ajal on paberipuidu sordid kallinenud, arvestatava hinnatõusu on teinud just okaspuupaberipuit. Samuti on tõusnud küttepuidu hind. Aastataguse ajaga hindu võrreldes on need tugevalt kukkunud. Näiteks männipalk on aastaga odavnenud ligi kolmandiku, kuusepalk on samal ajal odavnenud ligi viiendiku.
Nii nagu okaspuupalgid, on ka erametsast müüdav lehtpuu jämesortiment möödunud kvartaliga odavnenud. II kvartaliga võrreldes on eripäraks kasepaku ja -palgi hinna märgatav langus.
Riigimetsast müüdavatest okaspuupalkidest kallinesid kõik sortimendid erinevalt eelmisest kvartalist, kusjuures männipalgid kallinesid kuusepalkidega võrreldes enam. Enamik riigimetsast müüdavatest lehtpuupalkidest on möödunud kvartaliga odavnenud.
Energiapuidu nõudlus ja hind kasvab
Küttepuidu hind tõusis kolmandas kvartalis ja jõudis septembris tasemele 48,87 €/tm. Kodutarbijale lisandub eeltoodud hinnale veel käibemaks 20%, mis teeb lõpphinnaks 58,64 €/tm. Kvartaliga on küttepuit kallinenud 7,8%. Võrreldes aastataguse ajaga on küttepuidu tänane hind aga väga tugevalt kukkunud.
Nafta hind tõusis 2023. a III kvartalis 12,5%. Samal ajal tugevnes dollar euro suhtes 0,1% ning küttepuit kallines 2,7%. Tänu nafta hinna olulisele tõusule ja dollari mõningasele tugevnemisele ja vaatamata küttepuidu kergele kallinemisele on puidu konkurentsivõime nafta suhtes arvestatavalt tõusnud. Maagaasi hind jätkas III kvartalis langemist, siis nüüd talve lähenedes on see hakanud tõusma, kuid võrreldes eelmise aastaga on hind peaaegu neli korda odavamaks muutunud. Gaasi hinnal on samuti väga tugev mõju Euroopa energiaturule ja seeläbi ka energiapuidu nõudlusele ning hinnale. III kvartali CO2 keskmine hind oli 83,94 €/t, mis tähendab 2% odavnemist võrreldes teise kvartali keskmise hinnaga ja 5,8% kallinemist võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartali keskmise hinnaga. CO2 hind omab mõju fossiilsete kütuste kasutamisele ja seeläbi ka energiapuidu hinna konkurentsivõimele.
Puidutöösturite mure tuleviku pärast süveneb
Nagu mainitud, on tulevik puidutööstuse vaates tume. Advokaadibüroo KPMG Law andmetel langesid käesoleva aasta teises kvartalis Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30–40 protsenti. Suurimat muret tekitavad puidutööstusele toorme kättesaadavus ja hind, riigi poliitika raiemahtude vähendamise suunal ning suhtumine puidu saamiseks vajalikesse raietesse.
Eksperdid kiiret olukorra paranemist ei näe. “Kuna Eesti puidutööstus on suunatud eelkõige ekspordile, siis tuleb vaadata, kuidas meie sihtturgudel ehitustegevuse aktiivsust hinnatakse. Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on uute ehituslubade väljaandmine kukkunud 30 kuni 50 protsenti. Mina ei usu, et enne 2025. a midagi paremuse poole muutub,“ arvas ASi Barrus tegevjuht Martti Kork.
Swedbanki ehitusmaterjalide sektori andmetel kukkusid ehitusmahud teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 16%. Swedbank prognoosib, et aasta lõpuks on langus 12% eelmise aastaga võrreldes. Rootsis on tänavu uute ehitiste ehitamist alustatud 57% vähem kui eelmisel aastal. Soomes on pankrotti läinud 220 ettevõtet, mis on statistika järgi nende 26 aasta suurim pankrotistunud ettevõtete arv. Pankrottidest ei ole pääsenud ka Eesti ettevõtjad. Oktoobri keskel kuulutas Harju maakohus välja peamiselt Rootsi turule moodulmaju müünud Kaper Moduls OÜ pankroti.
Swedbanki hinnangul võiks puidu- ja ehitusmaterjalide turu langus Eestis ja Soomes uuel aastal stabiliseeruda. Siiski ei ole oodata, et see hakkab siis kasvama, pigem toimub kerge stagnatsioon. Järgmisele aastale mõeldes tuleb vaadata, kuidas on meie põhjanaabri puidu import lähiminevikus olnud. Soome imporditud puidust moodustas enamiku ehk 54% paberipuit, 29% hakkpuit ja vaid 3% saepalgid. Kuna sanktsioonide tõttu peatus 2022. a juulis ümarpuidu ja puiduhakke sissevedu Venemaalt Soome, langes Venemaa osakaal märgatavalt. Eesti osakaal Soome puidu impordis kasvas 23%-ni, kuid see ei tähendanud Eestist imporditava puidu koguse kasvu – maht hoopis vähenes 10% 1,3 miljoni kuupmeetrini. Ebakindlus ei luba ennustada ehitusmahtude taastumist olulistel eksporditurgudel.
Suurettevõtja Raul Kirjaneni hinnangul on riik oma regulatsioonidega sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi. “Puidu- ja metsatööstus võiks olla Eesti majanduse lipulaev ja rohepöörde kõige suurem võitja, aga paraku on see Eesti riigis muutunud kõige suuremaks kaotajaks. Heaks eeskujuks on põhjanaabrid, kus puidusektor tunneb, et Soome praegune valitsus arvestab igati metsanduse ja tööstuse vajadustega. Seda nii kohaliku keskkonna kujundamisel kui ka sektori huvide kaitsmisel Euroopas,” ütleb Kirjanen.