Maaraamatukogu ei ole ammu vaid raamatute laenutamise koht

Raamatukogu peab asjatundjate hinnangul muutuma ­paigaks, kus saab ­tegeleda paljude ­asjadega, näiteks kaugtööga, milleks tänavu paljudel ­raamatukogudel ruumid puuduvad. Foto: Arvo Meeks

Vallaisad nendivad, et tänapäeval täidab raamatukogu palju suuremat rolli kui vaid raamatute väljastamine. Nendest on kujunemas küla keskused. Peamiste muredena toodi aga välja, et paljud kohalikud raamatukogud vajaksid remonti ja puudub raamatu­koguhoidjate pealekasv.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõdes, et raamatukogud ei ole enam ammu vaid raamatute laenutamise koht, vaid seal saab ka muude hobidega tegeleda. „Maaraamatukogudel on täita kaalukas kogukonnakeskuse roll, seal saab adekvaatset infot lisaks põhitegevusele ka muudes küsimustes, näiteks kõikvõimalikes asjaajamistes ja e-riigiga suhtluses,” rääkis ta.

Raamatukogu kui riigi käepikendus

Liitmäe sõnul on raamatukoguhoidja abi vajatud nii töötukassaga suhtlemisel, äriplaani kirjutamisel, tervisedeklaratsiooni täitmisel, e-rahvaloendusel, e-notariga asjaajamisel, projektide kirjutamisel, seaduste tundmisel, tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide loomisel ja täitmisel, rahatrahvide vaidlustamisel, kohtutäituritega suhtlemisel, internetipanga toimingutes, arstiaegade otsimisel ja broneerimisel, tuludeklaratsiooni täitmisel, piletite ostmisel jne.

Kuna suur osa vanuritest ei ole digipädevad, võib Liitmäe meelest eeldada, et diginõustamise roll jääb veel mõneks ajaks raamatukogude kanda. Ta tõdes, et raamatukogusid ei kutsuta mitte asjata riigi käepikendusteks. „Raamatukogud on elanike silmis usaldusväärsed asutused, kuhu julgetakse tulla abi otsima ka delikaatseid isikuandmeid puudutavates toimingutes,” ütles ta.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp nõustus, et raamatukogud on omavalitsusele tähtis ressurss, sest nad jagavad informatsiooni, on sotsiaalsed kohtumispaigad, aitavad edendada lugemisoskust, haridust ja õppimist.