Omavalitsused on prügi sorteerimises edusamme teinud

Kes hakkab biojäätmeid prügiautoga ära saatma, peab need panema eraldi prügikasti ja soovitavalt lahtisena. Kilekotis võib neid hoiustada, aga kilekott tuleb panna olmeprügi kasti, biojäätmed eraldi lahtisena biojäätmete prügikasti. Foto: Kristjan Teedema

Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik igas majapidamises biojäätmed jäätmevedajale üle anda või neid kohapeal kompostida. Keskkonnaameti läbiviidud kohalike omavalitsuste jäätmekorralduse analüüs näitab, et omavalitsused on jõudsalt selle eesmärgi suunas liikunud.

Elanikule on kõige mugavam, kui liigiti kogutud jäätmeid saab ära anda oma kodu lähedalt. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmevedu on üks lihtsamaid viise selle tagamiseks.

Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et jäätmeveo korraldus on muutunud elanikule mugavamaks kümnes omavalitsuses. Vaid kuues omavalitsuses ei ole biojäätmete vedu korraldatud. “Kohalikud omavalitsused on teinud head tööd, võimaldades elanikele biojäätmete üleandmist jäätmevedajale. Nüüd peab igaüks neid võimalusi kasutama hakkama ja andma oma panuse jäätmekoguste vähendamisse,” ütles Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg.

Biolagunevad jäätmed täidavad kolmandiku segaprügi konteineritest ning tekitavad prügimäel anaeroobsetes tingimustes kasvuhoonegaase. “Selleks, et biojäätmed ei jõuaks prügilasse või põletusse, tuleb need liigiti koguda. Kui koguksime selle massi kokku eraldi, väheneks järsult prügimäel ladestatavate jäätmete maht,” selgitas Akenpärg.

Segaolmejäätmete sekka visatud biojäätmed määrivad praktiliselt kogu jäätmemassi ja võtavad sellega võimaluse ka muude materjalide ringlussevõtuks. “Kui biojäätmed satuvad koos segaolmejäätmetega prügilasse, siis oleme raisanud suure hulga väärtusliku materjali, millest saaks toota biogaasi või komposti,” ütles jäätmebüroo juht.

"Kedagi ei sunnita biojäätmeid ära andma, kui ta soovib neid kompostida. Oluline on, et biojäätmed ei jõuaks segaolmeprügi hulka."

Võrdselt hästi sobib ka kompostimine samas majapidamises, kus biojäätmed tekivad. „Kedagi ei sunnita biojäätmeid ära andma, kui ta soovib neid kompostida. Oluline on, et biojäätmed ei jõuaks segaolmeprügi hulka. Kuigi kohapeal ehk jäätmete tekkekohas kompostimine on väga hea võimalus biojäätmete ringlussevõtuks, ei saa kompostimine olla üheski omavalitsuses ainus biojäätmete ringlussevõtu viis. Kohapeal kompostimine nõuab eritingimusi, tööd ja võimalust tekkivat kompostmulda kasutada. Reeglid koduseks kompostimiseks paneb paika kohalik omavalitsus ja jäätmehoolduseeskiri aitab valida sobiva kompostimise viisi,“ ütles Akenpärg.

On kasvanud ka nende omavalitsuste hulk, kus on korraldatud ka pakendijäätmete, suurjäätmete, paberi ja kartongi ning köögi-ja sööklajäätmete äravedu. „Materjalide ringlussevõtu eesmärkide ja seatud sihtarvude täitmiseks on liigiti kogutud jäätmeveo korraldus hädavajalik. Näiteks eraldi kogutud vanapaberist jõuab uuesti ringlusesse 80-90%, enamasti eksporditakse vanapaber Soome, Lätti või Leetu,“ selgitas jäätmebüroo juht.

Teaduspärast on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti võtnud eesmärgiks, et 2025. aastaks 55% tekkivatest olmejäätmetest võetakse ringlusse mitte ei ladestata prügilasse ega põletata energia saamise eesmärgil.