Aeg-ajalt võib põldudel näha vedelevaid põhu- ja heinapalle, nii et tekib lausa küsimus, kas nüüd on loomadele sööta nii palju, et seda võib põldudele vedelema jätta.
Küsime põllumehelt ⟩ Miks osal põldudel heinapallid vedelema jäetakse? (1)
Küsimusele vastab Järvamaal piima tootev põllumees Toomas Uusmaa, kel on ka heinapallid põllul, kuid ladustatud virna ja kaetud õhku läbilaskva kuhjakattega. Seda seetõttu, et heinaküünid said täis ja nii ladustatuna seisavad heinapallid põllul sama hästi kui heinaküünis.
Uusmaa mõistab sedagi, et silorullid on põllul, sest need jäetaksegi üldjuhul põllule. Silorulli kohta kehtib reegel: mida vähem teda liigutada, seda suurem on tõenäosus, et teda ei vigasta. Nii ongi rullid põllul püütud sättida enam-vähem ühte kohta, et talvel oleks lihtsam need loomadele ette vedada. Silorullide virnastamine põldudel on lausa keelatud, seda tohib teha vaid veekindlal alusel, kas siis põllu servas või lauda juures. Nii ei nõua ka PRIA toetuste maksmisel silorullide põllult äravedu.
Ent seda, et kellelgi on heinarullid põllul, on märganud ka Uusmaa ja see tundub temalegi küsitav. Hinnangut ta põhjust teadmata andma ei kiirusta, kuid mõistab, et inimestele võib see paista sööda raiskamisena tõesti.
Arutledes leiab ta, et selle taga võivad olla nii-öelda mittetootjad, kes teevad niiteid rohumaadelt pindalatoetuse saamiseks vajaliku hooldustööna ja on teinud heinarullid mõttega need maha müüa. Ta ei usu, et ühel aktiivselt tegutseval tootjal heinarullid põllul niisama vedelevad. Seda enam, et neid saab edukalt hoiustada kuhjakatte all.
Toetusesaajate vaade
Küsimusele, kas rohumaade toetuste saamisel tuleb niide pallidesse tehtuna ka põllult koristada, vastas PRIA teabeosakonna kommunikatsiooniekspert Õnne Allaje-Kukk, et toetusesaajate vaatest on tingimused määrustes järgmised:
põhisissetuleku toetuse (PST) määruses pole nõuet, et heina- või põhupallid peaks ära viima pärast koristust. Kui aga pallid jäetakse põllule püsivalt, mõõdetakse nende alla jääv pind järgneva aasta taotlusperioodi eel toetusõigusliku pinna hulgast välja;
pärandniidu hooldamise toetuse (NIIT) määruses on sätestatud, et pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks ning kokku kogutud niide peab olema ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks (Maaeluministri määrus nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“). Selle nõude osas teostatakse valimi raames ka järelevalvet.
Taustainfona lisas Allaje-Kukk, et paljud tootjad jätavad pallid rohumaale kokku koondatuna ning kui varud loomalaudas on otsas, tuuakse põldudelt pallid ära. On tootjaid, kes toovadki pallid ära talvel või kevade hakul, sest siis on maa külmunud ning vedu ei jäta heinamaale roopaid.
Uurisime ka Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhatajalt Aimar Rakkolt, missugust abi saab põllumees karu lõhutud silorullide eest?
Silorullidele tekitatud kahju hüvitab Keskkonnaamet sarnaselt kariloomadele tekitatud kiskajakahjudele või mesitarudele tekitatud kahjudele. Hüvitise saamiseks tuleb juhtunust teada anda, seejärel peab keskkonnaameti spetsialist kahjud üle vaatama ja veenduma, et tegu on suurkiskja poolt tekitatud kahjuga. Keskmine kompensatsioon on turuhinnast lähtuvalt ühe lõhutud silorulli pealt ligikaudu 30 eurot.
Karudel läheb meil hästi ning neid on päris palju. Silorullid saab viia nt lauta või ka põllu nurka ja ümbritseda seal elektrikarjusega – sellisel juhul ei ole need karudele nii kergeks saagiks.