/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/07/12/13911861t1hf246.jpg)
Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) täna avaldatud Läänemere seisundihinnangu aruande kohaselt pole mere seisund viimase kuue aasta jooksul paranenud. Rannikukaladest on heas seisundis vaid merilest, Liivi ja Botnia lahe räim ning Botnia lahe rääbis. Hallhülge arvukus küll kasvab, ent viigerhüljeste arv väheneb.
Kuigi Läänemere kaitsele pööratakse aasta-aastalt rohkem tähelepanu ning rahvusvahelised nõuded mere seisundi hoidmiseks karmistuvad, ei ole see veel oodatud muutusi toonud. Kindlasti on üks põhjus asjaolu, et Läänemeres võtavadki muutused aastakümneid aega, kuid määrav on siiski inimtegevuse jätkuv mõju merekeskkonnale.
Läänemere seisundi hindamisel vaadati mere elupaikade, kalavarude, veelindude ja mereimetajate olukorda. Samuti mõõdeti eutrofeerumist, ohtlike ainete sisaldust, mereprügi levikut, kalapüügi mahte ning elupaikade kahjustuste ulatust meres. Mõnede elupaikade osas näitavad hinnangud halba seisundit kogu Läänemeres, eriti Läänemere avaosas, kus on kasvanud hapnikupuudus.
Kalastiku rannikuliikide seisund on võrreldes eelmise hindamisperioodiga halvenenud ning rannikukalade poolest on heas seisundis vaid Botnia laht ja Botnia meri, Bornholmi bassein ning Poola rannikuvesi. Majanduslikult olulisest 15 liigi kalavarust (ja 9 hinnatud liigist) osutusid heas seisundis olema vaid räim Liivi ja Botnia lahes, rääbis Botnia lahes ning merilest. Mereimetajast hallhülge arvukus küll kasvab, ent viigerhüljeste arv väheneb, samuti ei ole paranenud Läänemere ainsa vaalalise pringli seisund.
Olukorda aitab parandada saastekoormuse vähendamine ja täiendavate kaitsemeetmete sihipärane rakendamine. Ka kliimamuutustel on oma roll – kui merevesi soojeneb, siis jääkate väheneb ja taimestik hakkab liigselt vohama. Ent mere seisundi parandamine aitaks vähendada ka kliimamuutuste mõju.
Seisundiülevaate raames tehtud sotsiaal-majandusliku hinnangu kohaselt jääb mere halva seisundi tõttu terves Läänemere piirkonnas saamata ligikaudu 5,6 miljardit eurot majanduslikku tulu aastas. Eeskätt mõjutab see turismi ja kalapüüki.
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul tuleb muudatusi mereseisundi parandamiseks jõuliselt edasi viia. „Lähiajal on plaanis mitmed uuendused Eesti merekeskkonna kaitse parandamiseks,“ kinnitas ta.