Looduskalender ⟩ Metskitsi on väga väheks jäänud
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
30. oktoober 2023, 12:14
Muidugi mõista on kõik nüüd segi nagu Kört-Pärtli särk. Mis see kell õieti siis hommikul on. Peaks nagu ärkamisel tunnike uneaega juurde antud olema, aga õhtul sai ju ka hiljem magama mindud, nii et väsimus on endiselt kontides.
Ainult koer seisab kindlameelselt tunnike varem toidukausi juures ja ootab süüa, tema sellest seierite jamast aru ei saa. Küll saab ta aru sellest, et kui väljamineku palvele vastu tulles rõduukse lahti teen, siis külma jäävihma seljal tundes tõmbab ta saba kiiresti jalgevahele ja lipsab uuesti tuppa.
Punkaritel soengud sorus
Selles jäävihmas kihutab ringi siidisabade parv – kui muidu on neil suletutt punkarlikult püsti, siis nüüd on see sorus. Tihasel on vihmatilk noka otsas ja vaatab nõudlikult tuppa, heldinud südamega linnusõpradel on rasvapallid juba väljas. Puukoristajatel ja porridel tundub koorepragudest midagi veel leida olema, aga varesed ei käi enam ekspeditsioonidel viljapõldudel, vaid on täielikult keskendunud inimeste kliimapöörde kompostikastide vajakajäämiste tuvastamisele. Kakkude ränne on täies hoos ja kui neid liiga palju kokku saab, käib ööhämaruses kõva uhhuutamine.
Roheline hääbub
Lindora laadal käies oli põnev vaadata Meremäe otsast ka Setomaa maastikele. Lehed on endiselt puus, aga peamiselt pajudel, vahtratel ja tammedel. Saared ja lepad on kohati täiesti paljad. Toomingal pole lehepoegagi ja ka pihlakad hakkavad oma alastuses silma. Lopsakas alustaimestik on längu vajunud. Isegi nõgesed on lamandanud oma vanemad lehed, kontkõvade varte otsas on lehed alles vaid võrse tippudes. Kõrrelistest on saanud luitunud või oranži karva luukered, mis maastiku mõne nädalaga halliks on muutnud. Rohelised on vaid õuemurud, niidetud ädalaga heinamaad või orasepõllud.
Kogu juurikaid
Praegu on hea aeg kõiksugu juurikate väljakaevamiseks, millest toitu või ravimit teha. Takjas ja varemerohi, palderjan ja maapirn. Isegi vihmaussid tahavad selles külmas mullas sügavamale pugeda. Aga korjata saab ka leesika- ja pohlalehti, Islandi samblikku ja kibuvitsamarju. Tasapisi võib endale ka metsas jõulukuuske valmis vaatama hakata. Kaks nädalat on hea aeg ka lepavõsa raiuda.
Hiired majast välja
Looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et metskitsi on väga väheks jäänud, sest metssigu kiskjate söögiks meil enam nii palju pole. Sagenenud on rünnakud kariloomade vastu, tal endal on karjast kadunud jälle kaks vasikat. Karud ei maga ka veel, need, kes vahepeal tasasemale elule keerasid, neil võib küljealune ka märg olla. Kährikuid on veel liikumas ja sel sügisel ei ole ainult nemad ja rebased kärnas, vaid juba ka nugised. Hiiri on tänavu võib-olla vähem, aga seda enam trügivad nad kohta, kus toitu ja sooja, st inimese lähedusse. Seega tasub oma kokkuostetud toiduvarudel silm peal pidada.
Küünlad kalmudele!
Hingedeajal käige oma lähedaste kalmudel. Ja kõige õigem päev seda teha on 1. novembri õhtul, hingedepäeva laupäeval.
1. novembril süüdake küünlad ja katke lauad ning kutsuge kõiki esivanemate hingi.
Lahkunute mälestamiseks pannakse vanarahva traditsioonide järgi küünal aknale või kalmule hingedepäeva eelõhtul ehk siis kolmapäeval, 1. novembril – just nii, nagu me jaanituld teeme jaanilaupäeval või verivorste sööme jõululaupäeval.
Lastele: VIHMAAKVARELL
Lilleaasta läheb novembris kindlalt lukku, aga et loodusega üheskoos endiselt mängida saab, on kindel. Laske lastel üks paber maalida üle akvarellvärvidega. Võtke siis selle veel märja tööga ette käik õue – vaadake, mida joonistavad sellele paberile potsatavad üksikud vihmapiisad ja kui on külmakraade – kuidas tahab pildi kaudu end väljendada pakane.