Lõunamaist hirssi annaks kasvatada ka Eesti põldudel

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Eesti põllud sobiksid hästi ka hirsikasvatuseks. Kuna seni on seda tehtud ainult katsepõldudel, on põllul kasvav hirss esialgu eksootiline ja efektne vaatepilt.

 
Eesti põllud sobiksid hästi ka hirsikasvatuseks. Kuna seni on seda tehtud ainult katsepõldudel, on põllul kasvav hirss esialgu eksootiline ja efektne vaatepilt.  Foto: Eve Runno-Paurson

Eestisse imporditakse igal aastal arvestatav hulk tonne hirssi, ometi näitavad katsed, et seda tervislikku teravilja saaks edukalt kasvatada ka siin. Ja tulevikus võikski: vähenõudlik hirss andis katsepõldudel head saaki ka sel suvel, kui põua tõttu paljud suviteraviljad ikaldusid.

„Meil peab olema varu­variante, sest kliima muutub,” võttis Eestis hirsikasvatuse uurimisega Eesti Maaülikooli Eerika katsepõldudel juba kuus aastat tegelenud taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli doktorant Peeter Lääniste kokku, miks teadlased üldse uute kultuuridega katsetavad.

Tulemused on paljulubavad: kui meile tuttavate suviteraviljade saak suuresti ikaldus, siis hirss andis katsepõllul tavapärase saagi ehk viis tonni hektarilt kätte. „Suve teises pooles jõudsalt kasvav hirss suudab ära kasutada seda, et meie septembrikuud on aina soojemad ja kasvuks soodsad. Teised suviviljad on augustiks juba valminud,” sõnas ta.

Hea saak rasketes oludes

Kuigi hirsiseeme läheb mulda samal ajal kui teistel suviteraviljadel, areneb taim esialgu aeglaselt ja mais-juunis tundub põld üsna tühi, sest hirsitaimel on tekkinud vaid mõned pärislehed, selle aja jooksul aga areneb tal välja korralik juure­kava. „Pärast jaanipäeva, kui päev hakkab lühenema, alustab tema jõudsalt kasvamist,” on lõunamaalt pärit hirsi näol tegu lühipäevataimega.

Tagasi üles