Kumb on tähtsam: kas inimeste mugavus või puude tervis?

Sel mõni päev tagasi tehtud pildil on näha, kuis parkla ja laialt asfalteeritud kõnnitee vahele kasvama pressitud pärnad juba tükk aega ­tagasi lehed kaotanud, ­samas kui kõrval teised pärnad veel täiesti lehtes.  Foto: Urmas Luik

Kas märkasite sel suvel ja sügisel imelikku pilti, kus mõne tänava ääres hakkasid puulehed juba keset suve pruuniks tõmbuma ja lehti langetama? Maa Elu võttis u­urida, millega tegu.

Eriti teravalt torkab probleem silma suvepealinnas – mida aasta edasi, seda enam näeb tänavate ääres justkui ärakõrbenud lehtedega puid. Septembri alguseks on pärnad kohati juba raagus või pruunide lehtedega. Teisel pool kõnniteed seisvad pärnad aga veel kenasti rohelises rüüs.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste kinnitas muret ja rääkis, et lehtede enneaegset pruunistumist ja langemist on näha puudel, mis paiknevad suurema koormusega liiklussõlmede piirkonnas, bussipeatuste läheduses, parklate ääres või teedevahelistel kitsastel rohe­saartel.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti taristu korrashoiu osakonna juhataja Tarmo Antson tõdes samuti, et pealinna sõiduteede vahetus läheduses olevad puud ei ole nii elujõulised kui sõiduteest eemal olevad ja üheks põhjuseks on tõesti sool. „Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudis tehtud uuringute kohaselt ulatub teesoola keskkonna­mõju 20– 30 meetri kaugusele teest,” rääkis ta.

Mitu halba koos

Luua Metsanduskooli õpetaja Aino Mölder nimetas mitu põhjust, miks puulehed suvel pruuniks võivad minna. „Kõigepealt muidugi veepuudus ehk pikemad põuad. Tänavu, eriti suve esimesel poolel olid taevaluugid ju kõvasti kinni, samal ajal kuumenes maapind tugevalt üle. Teine lehtede suvise pruunistumise põhjus on talvel kasutatud lumetõrjesool, mis suveks jõuab just juurte piirkonda,” loetles ta ja seletas, et soolakahjustus hakkab avalduma leheservade pruunistumisena, mis levib edasi lehe keskosa suunas.