/nginx/o/2023/10/25/15677422t1h19c1.jpg)
Kui meie kõiki oste puudutava käibemaksu tõusu neelas rahvas suurema nurinata alla, siis plaanitav automaks järjest paisutab pahameeletormi. Üheks põhjuseks tekkiv ebaõiglustunne, sest maks annab valusama hoobi maal elavatele inimestele, eelkõige suurperedele ja väikeettevõtjatele, kellest paljud praegu niigi vaevu hinges püsivad.
Eesmärk vähendada autostumist ja keskkonnamõju on hea, kuid praegusel kujul tooks automaksu eelnõu igapäevaelus suuremaid ja raskemaid sõidukeid vajavatele maainimestele lisakulusid, tõdes Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.
„Auto on maapiirkonnas hakkamasaamiseks tarbeese, seda ei saa kuidagi luksuseks pidada. Vähe sellest, tihti pole perel vaja üht, vaid kaht autot, et toime tulla laste logistikaga: lasteaed, kool, trenn. Isegi kui maks tuleb, siis autost loobuda ei saa,” nentis Ats. „Nähes autostumise hulka Tallinnas, on keskkonnamaks igati õigustatud, kuid maa- ja linnapiirkonda ei saa võrrelda. Linnas on ühistransport hästi arenenud ja tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maal on vahemaad suuremad, aga ühistransport ei ole piisav või puudub üldse.”
Kindlasti mõjutab kaubikuid igapäevatöös kasutavate talupidajate ja ettevõtjate kulusid kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast. Lisaks oma toodangu ostjatele vedamisele on suuremaid autosid maal vaja ka põhjusel, mis seadusetegijale pähegi ei tule. Näiteks vajab talupidaja suuremat autot, et veisekari ühest koplist teise toimetada, loomaveokäru ju väikese ja säästliku auto taha ei pane.
Kerli Ats seletas, et toidutootmise sektor seisab juba niigi oma väikese turu ja suurte tootmiskuludega keeruliste probleemide ees, millest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla veelgi raskem konkurentsikeskkonnas püsida. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)