Tartumaale lillepõlde rajav firma kandideerib Euroopa mesindusauhinnale

Teadlaste, mesinike ja Rannu Seemne ühise töö tulemusel leiti, et seemnesegud, mis toimivad mujal Euroopas, ei pruugi nii hästi sobida meile. Foto: Erakogu

Madis ja Marge Ajaotsa juhitud taimekasvatusettevõte Rannu Seeme OÜ kandideerib Euroopa mesindusauhinnale töö eest, mida nad koos teadlaste ja mesinikega teevad just Eesti oludesse sobivate lillepõldude rajamise eest.

Viljapõldude ja põllumaade väärindamine lilledega on oluline nii tolmeldajate liigilise mitmekesisuse toetamiseks kui ka kodus peetavate meemesilaste korjebaasi suurendamiseks. Alates 2022. aastast teeb Rannu Seeme tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega ning agrovahendeid pakkuvate ettevõtetega, et õppida tundma meie mesilastele kõige atraktiivsemaid korjetaimi, katsetada nende suurepinnalist kasvatamist ja hinnata nende väärtuslikkust õitsemisperioodi pikendamiseks põllumaastikus.

Selleks on Rannu Seeme loonud oma põldudele katsealad, kus võrreldakse erinevaid liigisegusid ja külvimeetodeid (sh on külvatud droonidelt) ning katsetatakse tööde ajastuse ja hooldusmeetmetega.

Teadlaste, mesinike ja Rannu Seemne ühise töö tulemusel leiti, et seemnesegud, mis toimivad mujal Euroopas, ei pruugi nii hästi sobida meile. Võimalikult suurest mitmekesisusest olulisem on leida üles just meie kliimasse ja keskkonda sobivad liigid ja segud. „Isetehtud lihtsad taimesegud läksid paremini kasvama, meeldisid meie mesilastele ja olid ka kuluefektiivsemad,“ rääkis projekti tulemusest Madis Ajaots.

Leitu tulemusel on sisse viidud korrektuure riiklikes toetus-nüginates, mille alusel saavad maaomanikud Eestis taotleda toetust korjepõldude rajamiseks. „Loodame, et saadud teadmist hakatakse rakendama ka vahekultuuride ja talviste kattekultuuride rajamisel,“ lisas Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira.

Katsete käigus leiti ka, et hea aeg sügisesi lillesegude põhiseid vahekultuure külvata on talivilja saagi koristamise päeval või päev pärast seda.

Katsete käigus leiti ka, et hea aeg sügisesi lillesegude põhiseid vahekultuure külvata on talivilja saagi koristamise päeval või päev pärast seda – siis pole vajalik mulla täiendav ettevalmistus, taimed läksid ühtlaselt kasvama ja pakkusid mesilastele lisasööta ajal, mil teised lilled olid sügise ootel juba õitsemise lõpetanud. Kevadsuvist õitseaega annab pikendada mosaiiksusega, pannes ühte kohta kasvama eri ajal külvatud sama liiki või erineval ajal õitsevaid lilli.

Tartu Ülikooli poolt on projektiga seotud taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira, Maaülikoolist põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaamast Toomas Tõrra ja Peeter Lääniste. Mesilasi ja mesinikke esindas OÜ Lõuna-Eesti Mesi. Katsetusi ja nende tulemusi tutvustati teistele põllumeestele, teadlastele ja ametnikele mitmel kohapeal korraldatud õppepäeval.

Lääne-Tartumaal tegutseval Rannu Seemnel on külvipinda 2300 hektarit. Kasvatatakse kaera, nisu, otra, rapsi, tatart. Pidevalt katsetatakse ka uute sortidega, näiteks on ettevõte kasvatanud sojauba, kikerhernest, läätse.

European Bee Award

Euroopa mesindusauhinna konkursi (ingl k European Bee Award) eesmärgiks on leida ja tunnustada häid praktikaid seoses tolmlejate kaitsmise ja bioloogilise mitmekesisusega. Seda korraldavad alates 2014. aastast Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO) ja Euroopa Põllumajandusmasinate Assotsiatsioon (CEMO). Euroopa mesindusauhinna saajad kuulutatakse Brüsselis välja novembri lõpus.

Eesti kandidaadi konkursile esitas Loodushoiu Fond – maaomanikke koondav ühendus, mis propageerib vabatahtlikku loodushoidu ning tarkade ja päriselt toimivate võtete kasutamist maakasutuses ja keskkonnaotsustes.