Künni-MM Lätis testis võistlejaid väga ekstreemsetes oludes

Kuldigas tuli künni MM-il osalejatel rinda pista tõeliselt keeruliste võistlusoludega. Foto: Eesti Künniselts

Reedel ja laupäeval Lätis Kuldīgas toimunud künni-MMil platseerus tavaatrade klassis võistelnud Kaspar Järvala 18. kohale ja pöördatrade klassis võistelnud Indrek Mägi 19. kohale. Võistlustingimused olid aga kohati nii ekstreemsed, et imestunud olid isegi iirlased, kelle jaoks kündmine on rahvusspordi staatuses ja kes saareriigi heitliku ilma tõttu harjunud keerulistes tingimustes võistlema.

„Mina ei ole selliseid tingimusi varem näinud ja rääkisin ka iirlastega, kes üle 40 aasta kündmisega tegelenud Iirimaa vihmades ja tuultes. Ka nemad ütlesid, et pole kuulnudki, et sellistes tingimustes keegi künnaks. Nii et korraks küll vaatasime teiste võistlejatega üksteisele otsa, kas me selleks siia tulime, aga teistpidi – võistlejad olid kohale tulnud Uus-Meremaalt, Austraaliast,” sõnas MTÜ Eesti Künniselts liige ja Kuldīgas võistlemas käinud Kaspar Järvala, et võitis sport ja liigniisketes tingimustes proovisid kõik võistlejad anda endast parima.

Eesti Künniseltsi juhatuse liige ja 2024. aasta künni-MMi üks kohapealne korraldaja Margus Ameerikas sõnas, et lisaks kehvale ilmale ei soosinud Eesti võistlejaid ka sugugi platsiloos. „Mida viletsamad olud, seda rohkem loosiõnn ära määrab – seal veeloigus oli väga raske väga head tulemust teha. Väga ekstreemne,” tõdes ka tema.

Järvala sõnas, et tal jääbki kõige rohkem kripeldama see, et teisel päeval tegi ta enda hinnangul ühe parima künni, aga punktisummas ja kohas see justkui ei kajastunud. Asja uurides selgus, et nende võistlejate platsid, mida suure veehulga pärast hinnata ei saanudki, said kohtuniku otsusel maksimumpunktid. „Minul päris poriloiku polnud, nii et natuke jäi mõru maitse suhu sellest hindamisest,” sõnas ta.

Positiivne impulss

Kuigi olud Lätis olid keerulised, annab iga võistlus Kaspar Järvala sõnul positiivse laengu võistlusspordiga edasi tegeleda ning võimaluse suhelda ja kogemusi vahetada nendega, kes ala mõistavad ja oskavad hinnata. 

Et tegu on ikkagi tehnikaspordiga ja kõik võistlejad nuputavad, kuidas atru parendada, on Järvalal Kuldīga võistluselt näiteks kaasa võtta positiivne emotsioon, kuidas tema ader teiste võistlejate kiidusõnu sai. „Surusid kätt ja ütlesid, et see on küll selle võistluse üks ägedamaid atru,” tõi ta välja. Lisaks sai ta Kuldīgas ametliku kutse osaleda Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvatel võistlustel.

Teemakaugemaid inimesi ilmselt üllatab, kui suure üritusega ühe rahvusvahelise künnivõistluse näol tegu on ja kui põhjalikult võistlejad selleks valmistuvad. „See pole ju päris normaalne, et vead kuskilt Uus-Meremaalt oma traktori siia, et üks lapp ära künda,” ütles Järvala huumoriga pooleks. „See pole selleks, et šõud teha, vaid on päris tõsine tegemine ja isegi MMi esiotsa mehed käivad tagumise otsa mehi piilumas, et ehk tuleb sealt pauk luuavarrest või on äge ader,” kõneles ta.

Mõlemas võistlusklassis läks Kuldīgas võit Iirimaale: tavaatrade klassis võidutses Eamonn Tracy, pöördatradel John Whelan.

Margus Ameerikas sõnas, et iiri võistlejate tase on väga kõrge ja tegu on seal tõelise rahvusspordiga. „Igas külas on oma võistlus, küla parimad saavad edasi piirkondlikule ja selle võitjad riiklikule võistlusele. Neil on väga palju võistlejaid, kelle seast valida.”

Ameerikas meenutas ka mullu Iirimaal toimunud künni-MMi, kus võistlusega samal ajal toimus põllumajandusnäitus, mis oma mastaapidelt oli Maamessist umbes kümme korda suurem – seegi näitab, kui oluliseks sündmuseks künni-MMi peetakse.

Järgmisel aastal Eestis

69. künni-MM toimub aga juba 16.–17. augustil Tartus, mil ilmataat on võistlejate suhtes kindlasti leplikum. Võistlusajaks valiti Margus Ameerikase sõnul ajaaken, kus esimesed taliviljad võetud ja maaülikooli tudengid pole veel linnakusse saabunud. Nimelt on võistluse korraldajate seas ka Eesti Maaülikool, mille ühiselamud ja hooned võistlejate ja korraldajate päralt on.

Ameerikas lisas, et kindlasti sai Kuldīgast kõrva taha pandud mitmeid korralduslikke asju, mis lätlastel hästi tehtud või vajaks teistmoodi lahendamist. „Meile sobis väga hästi, et praegu MM meil siin külje all toimus, saime nende tegemistest koguda õppetunde,” andis lähipiirkonnas toimunud võistlus võimaluse lätlastega ka osaliselt kulusid jagada.

Et tegu on tehnikaspordiga, peavad näiteks võistlejad Uus-Meremaalt või Austraaliast oma masinad teele panema juba kuid enne künni-MMi. „Ka meie oleme käinud Keenias ja USAs, kuhu oleme saatnud oma masinad ette 2–3 kuud varem,” sõnas ta.

Nii kaalus mõni võistleja isegi seda varianti, et masinaid Läti ja Eesti võistluse vahepeal koju ei transporditagi, aga vahepeal toimuvad võistlejatel ka omamaised võistlused, kus selguvad need kündjad. „Muidu oleks võinud konteinerid otse Eestisse tuua, aga alati ei klapi, et samad mehed ja samad traktorid kaks aastat järjest võistlevad.”

Tartus toimuv MM aitab nii Ameerikase kui Järvala sõnul kindlasti tõsta nii eestlaste üldist teadlikkust, kui tehnilise alaga tegu on, samuti muuta ala populaarsemaks. Ameerikas lisas, et Olustverest, Säreverest ja maaülikoolist tuleb järjest noori võistlejaid peale ja kohapeal toimuvad võistlused nakatavad ehk ka mõnd vanemat huvilist osalema. „Ma loodan, et meie kandepind kasvaks ja tuleks meie poolproffidele koolidest täiendust juurde.”

Kui esialgu oli suurte võistlustega hästi kursis olev Järvala murelik, ega Eesti endale künni-MMi korraldamisega ehk liiga suurt ampsu pole võtnud, sest nii koroona, Euroopas käiv sõda ja mitmed ikalduseaastad on eestlastele esitanud päris suure väljakutse, on Margus Ameerikas ja teised korraldajad ta oma põhjaliku ettevalmistustööga ümber veennud.

„Künni-MM on igati kasulik Eesti põllumajandusele, meie künnitiimile. Soovitan ka linnainimestel vaatama tulla, sest see on väga huvitav, kuidas kamp täiskasvanud mehi toovad oma traktorid üle maailma kohale ja nii tõsiuskselt seda teevad. Kindlasti saab see olema äge,” soovitas ta sündmuse kuupäevad huvilistel kindlasti juba kalendrisse märkida.