Koostööleping võimaldab puitmajatootjatel leida Lõuna-Koreast uusi ekspordisuundi

KWCA juhatuse esimees Lee Guk Sik ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse aseesimees Alo Tamm memorandumi allkirjastamisel. Foto: EAS

Eesti Puitmajaliit ja Korea Puitehituse Assotsiatsioon sõlmisid 12. oktoobril Lõuna-Korea pealinnas Soulis koostöömemorandumi.

Memorandum jagab erialaliitude ühist visiooni ja koostööpõhimõtteid jätkusuutliku ja puidupõhise ehituse arendamiseks, mis omakorda aitab kaasa süsinikuneutraalsete linnakeskkondade loomisele, teatas liit pressiteate vahendusel.

Eesti Puitmajaliidu üks põhieesmärk on aidata kaasa ehitussektori süsinikuneutraalsusele, kasutades selleks jätkusuutlikku ehitusmaterjali puitu ning soodustades tehaselist ehk industrialiseeritud ehitamist. Sõlmitud koostöömemorandum Korea Puitehituse Assotsiatsiooniga kinnitab seda eesmärki. Ajal, mil jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse aspektid on möödapääsmatud, leiab puit kiirelt taastuva materjalina laialdasemat kasutust.

Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, märgib, et Eesti puitmajatootjad on tuntud stiilsete ja funktsionaalsete puidust hoonete projekteerimises.

„Meie filosoofia vastab üleilmsele suundumusele, mis soosib keskkonnasõbralikumat elustiili. Tehaseline majade tootmine mitte ainult ei kiirenda ehitusprotsesse, vaid tagab ka täpsuse, kulutõhususe, ja mis kõige tähtsam, vähendab keskkonnamõju,“ lisab Kadaja. „Meil on rõõm, et oleme leidmas globaalseid partnereid, kellega meie nägemus klapib ning kellel endal on ka tehaselise ehitamise kogemus. Mis aga veelgi olulisem, tahe ja võimekus tänast niinimetatud traditsioonilist ehitussektorit ümber kujundada.“

Lõuna-Korea jaoks ei ole puidust ehitamine võõras. Valmivad sealgi moodulitest ja elementidest puihooned – eramajad, kortermajad, ristkihtliimpuidust büroohooned, koolituskeskused. Ehituses on seitsmekordne puidust hariduskeskus ning projekteerimisel 24-korruseline puidust kõrghoone, millest saavad omaette maamärgid ja sümbolid puitlinnade kujunemises.

„Koostöö selliste organisatsioonidega nagu Korea Puitehituse Assotsiatsioon näitab Eesti puitmajasektori kasvavat mainet rahvusvahelisel tasandil ja tõendab meie pühendumust aidata suunata ehitussektoreid muutustele. Puit ja industrialiseeritud ehitus võimaldavad viia läbi muutusi jätkusuutlikumalt ehitatud elukeskkonna suunas,“ kommenteerib koostöölepingu sõlmimist Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige Alo Tamm.

Memorandum sisaldab ka koostööpunkte seoses siseriiklike ehituse ja puidukasutuse regulatsioonide muudatusettepanekute koostamiseks, et soodustada puidust ja tehaselist hoonete ehitamist linnades.

Koreas on mitmeid maailmaturul tegutsevaid korporatsioone – Samsung, LG, Hyundai jt – kelle portfell ei piirdu üksnes meile tuntud toodete tootmisega. Samsungi ja LG gruppi ning nendega seotud ettevõtete hulka kuuluvad näiteks ka moodulmajatehased. Ühte neist õnnestus Eesti delegatsioonil suvel ka külastada.

Lisaks on märkimisväärne, et Korea suurkorporatsioonid on näidanud üles huvi Eesti majatootjatega globaalsel turul koostööd teha.

„Olukorras, kus Eesti majatootjate põhiturud on kukkunud, võimaldab käesolev hetk erinevaid turge diferentseerida ja miks ei võiks Koreast avaneda meie ettevõtetele uusi äri- ja ekspordisuundi,“ lisab memorandumi allkirjastanud Alo Tamm, kes on moodulmajatootja Harmeti tegevjuht.

Käesolev koostööleping Eesti ja Lõuna-Korea katusorganisatsiooni vahel on märkimisväärne näide rahvusvahelisest koostööst, et ühiselt edendada puitlinnade tekkimist, aga mitte ainult – see on samm ja võimalus tuua Eesti majatootjad globaalsetele partneritele lähemale.