Hobuste tõuaretus on rikaste fanaatikute mängumaa

Peep Puna sõnutsi on trakeeni hobused elegantsed ja uhke olekuga. Foto: Peeter Kümmel

Eesti üks suurim sporthobuste aretaja ja kasvataja on Heimtali hobusekasvandus, kus hobuseid on aretatud 1985. aastast, selle juhataja Peep Puna tõdes, et hobuste arendus ja kasvatamine on suhteliselt väikese rentaabluse, suure riski ja pika tasuvusajaga.

„Tõuaretusega saab tegeleda vaid tõeline fanaatik, kellel peab olema hobuste jaoks nii aega kui raha. Ja mõlemat palju!” sõnas Puna. Hobustega tasub end tema hinnangul siduda ainult siis, kui tõesti ilma ei saa. Heimtalis kasvatatakse põhiliselt trakeeni tõugu sporthobuseid, kuid esindatud on ka puhtatõulised eesti hobused, tori hobused ja Shetlandi ponid.

Trakeeni hobused on Puna sõnul elegantsed ja harmoonilised ning nende uhket olekut rõhutab väljendusrikkus ja markantsus. „Trakeeni hobuse liikumine on hoogne ja elastne, hea iseloom, tasakaalustatud temperament, intelligentsus, töövõime ja vastupidavus teevad trakeenist armastatud hobuse paljude ratsutajate jaoks,” kirjeldas ta.

Tori tõugu hobuste kasvatajate haruseltsi juhatuse liige Lars Uus tõdes, et tori hobune on rahulik. „Moodsamalt öeldes – paanikageen on aretuse käigus välja praagitud.”

Puudujääke tõuaretuses jagub

Uus rääkis, et tõuaretus sõltub peamiselt kolmest komponendist. Esimene on aretushobuste kvaliteet ja olemasolu koos teadlike aretusvalikutega ehk n-ö geenikomponent. Teiseks on söötmis- ja pidamistingimused ehk kasvamiskomponent. Kolmandaks hobuste hooldamine ja ravi ehk veterinaarkomponent. „Julgen öelda, et puudujääke esineb Eestis kõigis kolmes valdkonnas,” märkis ta.