Miks maisi kasvatatakse? Lehmi on nii palju, et rohumaa ära ei toida

Maisi koristamisega on vihmasel ajal kiire, sest kui külma näpistatud maisipõld jääb vihma kätte, läheb mais ruttu lögaseks. Foto: Sander Ilvest/Postimees

"Saime maisipinnalt kaks korda rohkem saaki kui rohumaa pinnalt,” rääkis OÜ Kehtna Mõis juhatuse liige Märt Riisenberg. „See on põhjus, miks piimakarjakasvatajad kasvatavad hea söödaväärindusega maisi meelsasti. Samuti karjade ontsentreeritus: tuhandeid lehmi on koos, aga maad ei ole nii palju, et kogu sööt ainult rohumaa pealt kätte saada.”

Oktoobri vihm tõmbas küll pidurit hoogsalt alanud maisikoristusele, kuid soojamaise silo­materjali kasvatajad loodavad, et ilmataadi tuju paraneb ja laseb neil loomasööda varumist jätkata enne öökülmi.

Vihm kimbutab

Põlvamaa ettevõte AS Krootuse Agro kasutab maisi külvil ja koristamisel teenust, mida osutab maisi sordivõrdluskatseid tegev Baltic Agro.

„Teenusepakkuja sai meile tulla 3. oktoobril, päeva laskis töötada poole viieni, siis tuli paduvihm ja öösel sadas korralikult juurde. Täna (4. okt – toim.) sai alustada kümne paiku hommikul, aga poole viie paiku paistab, et hakkab jälle sadama,” kirjeldas ASi Krootuse Agro juhataja Ülo Tammeorg oodatud töö algust. „Meil on vaja maisi koristamiseks neli-viis korralikku päeva. Kui põld kannab ja vihm vahet peab, teeme aga edasi, sest töömehed on tublid ja kogemustega.”

Krootuse Agro osaleb mitmendat aastat sordivõrdluskatses, mida korraldab Baltic Agro. Osalejal sellega lisakohustusi ei teki, sordikatse seemnematerjal on Balticu poolt ning sordivõrdluskatse tugineb nende agronoomi ja Baltic Agro nõustaja koostööle.

„Kasvatame ja söödame piimakarjale maisisilo juba üle kümne aasta, see on lüpsikarjale hea energiasööt ja maitseb loomadele, ratsioonis on rohusilo-maisisilo osakaal 50–55 protsenti ja mais annab rahuldava saagi ka tänavusel põua-aastal,” märkis Tammeorg. Rohusilo said nad nelja niitega varuda kolm neljandikku planeeritud kogusest.