Vanilli võim ulatub kaugele

Kuna vanilli saab tolmeldada vaid käsitsi, jõuab inimene päevas tolmeldada 2500 õit. See tingib vanilli väga kõrge hinna.Shutterstock Foto: Shutterstock

Vanill on käpaline taim, oma sugukonnas ainus, mida kasvatatakse praktilise sihiga – maitsestada toitu. Taime vili on kupar, mis meenutab kauna, nii nimetatakse seda tihti ka vaniljekaunaks. Kuprad valmivad 6–9 kuud ja neist valmistatakse maitseainet.

Ei ole viga, et eespool on mainitud kord vanilli, kord vaniljet. Vanill on botaanikatermin, aga ka kuprast saadav maitseaine.

Kui vanill Eestisse jõudis, valitses siin saksa keele ja köögi mõju. Maitseained said eestlastele tuttavaks mõisaköögi kaudu ning kuna saksa keeles kõlab sõna kui vanilje, kinnitas siin kanda selline nimetus.

Nüüd soovitab õigekeelsussõnaraamat kasutada pigem vanilli, kuid aasta eest Vikerraadios kõlanud „Keelesäutsus” kõneles keelekorraldaja Tiina Paet, et sõnu võib vabalt käsitleda sünonüümidena ning tänapäeval kasutatakse varem ebasoosingus olnud varianti vanilje hoopiski sagedamini kui kuju vanill.

Mis on siis vanilliin? See on vanilli kupardes sisalduv glükosiid, mis nüüdisajal on peamiselt sünteetiline ning mida kasutatakse maitse- ja lõhnaainena.