Veterinaaria pidupäev toob Tartu kesklinna koerad, hobused ja kaisuloomad

Tartu raekoja platsil tutvustavad teenistuskoerte tööd politseikoerad ja koerajuhid. Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Sepp

Reedel, 6. oktoobril jõuab kätte Eesti veterinaarmeditsiini 175. aastapäeva tähistamise olulisim päev – Tartu kesklinnas saavad kõik huvilised heita pilgu loomaarstide igapäevatööle, küsida neilt nõu oma lemmiku tervise kohta, uudistada loomi ning saada osa tantsu- ja muusikaprogrammist.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats ütles, et loomaarstiõpe on olnud maaülikooli üks peamisi õppe- ja teadussuundi läbi aegade ja on seda ka praegu.

„Meie jaoks sai maaülikool alguse veterinaariakliiniku rajamisega 1848. aastal. Selle ajaloolise sündmuse tähistamiseks avame reedel kell 12 mälestustahvli esimese veterinaariakliiniku asukohas Tartus von Bocki maja juures,“ ütles Tiirats.

Mälestustahvli avamisele eelneb loomaarstide tööd ja loomaarstiõpet tutvustav programm kell 10-12 Tartu raekoja platsil. Seal on kasulikke ja huvitavaid tegevusi nii väikelastele, noortele, kes tunnevad huvi loomaarstielukutse vastu, lemmikloomaomanikele kui ka kõikidele loomaarmastajatele.

Meie veterinaariaüliõpilased võtavad raekoja platsile kaasa koerad, kelle näitel juhendatakse, kuidas teha lemmikloomale kliinilist ülevaatust ning kuidas koeri treenida.

„Meie veterinaariaüliõpilased võtavad raekoja platsile kaasa koerad, kelle näitel juhendatakse, kuidas teha lemmikloomale kliinilist ülevaatust ning kuidas koeri treenida. Lisaks tutvustavad nad arstiriistu, õpetavad mulaaži peal lihtsamaid kliinilisi protseduure (kanüüli panekut, süstimist, õmblusi) ning kutsuvad huvilisi üles panema oma teadmised proovile mälumängus,“ kirjeldas Toomas Tiirats loomaarstitudengite plaane.

Väikelapsed saavad tuua oma kaisulooma ülevaatusele Kaisukanni Kliinikusse, kus kontrollitakse kaisulooma tervist ja õpetatakse tema eest hoolitsema.

Maaülikooli loomakliiniku loomaarstid vastavad lemmikloomaomanike küsimustele ja teevad loomadele kohapeal marutaudivaktsiini. Selleks peab kindlasti kaasa võtma lemmikloomapassi.

Teenistuskoerte tööd tutvustavad politseikoerad ja koerajuhid. Lõbusõitu saab teha hobukaarikuga. Üles astuvad Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu ja puhkpilliorkester Popsid. 

Ülikoolipere jaoks jätkub reedene pidupäev kell 14 akadeemilise aktusega, mis on kõige olulisem sündmus kogu akadeemilise aasta jooksul. Akadeemilise loengu "Antibiootikumide kasutamine ja resistentsuse tekkimine produktiivloomadel – kas murekoht looma- ja rahvatervisele?" peab Eesti Maaülikooli värske audoktor Ulf Magnusson Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist.

Aktusel promoveeritakse ka uued doktorid. Antakse üle tunnustused: teenelise professori aunimetus, Eesti Maaülikooli teenetemedal, aasta õppejõud, aasta täienduskoolitaja, aasta vilistlane. Tunnustatakse ka teaduskonkursside võitjaid ja antakse üle stipendiumid.

Esimest korda annab Eesti Maaülikool välja Rohesammu auhinna, et tunnustada rohelist mõtteviisi edasikandvaid tegevusi. Konkursile võis esitada nii ülikooli enda liikmeid (üliõpilasi, töötajaid) kui ka koostööpartnereid või muid silmapaistvaid tegutsejaid. Laureaat selgub reedesel akadeemilisel aktusel.

Juubeliraamat võtab kokku veterinaarmeditsiini kõrghariduse ajaloo

Teisipäeval, 3. oktoobril esitleti Eesti Maaülikooli raamatukogus veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi juubeliraamatut "175 aastat loomaarstiõpet ja -teadust Eestis". Juubeliraamat võtab kokku instituudi tegemised läbi aegade.

Raamatus on ülevaade Tartu veterinaariakõrgkooli ajaloo uurimisest, Eesti veterinaarmeditsiini kõrghariduse ajaloost, veterinaarmeditsiini struktuuriüksuste ja koosseisude ajaloost ning veterinaarmeditsiini distsipliinide õpetamise ja uurimise ajaloost. Lisaks on raamatus Tartu veterinaariakõrgkooli juhtide, õppejõudude ja teadurite elulood ning EPA ja E(P)MÜ veterinaarmeditsiini eriala vilistlased aastatel 1952-2022.

Raamatu on koostanud Enn Ernits ja Tarmo Niine ning peatoimetaja on Toomas Tiirats.

"Viimased pool sajandit on instituudiga koos elatud, seetõttu suuri üllatusi raamatut koostades ette ei tulnud. Vastavalt vajadusele saaksime kaasautori Tarmo Niinega koostada kasvõi viieköitelise monograafia või teatmeteose artikli, seega üheköitelist teost ei olnud raske koostada," kommenteeris Enn Ernits.

Raamat on värvitrükis ja rikkalikult fotodega illustreeritud. Raamat ilmus nii eesti kui ka inglise keelsena.

Foto: Eesti Maaülikool