/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/09/11/15585336t1hab4b.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on välja töötanud järgmise viie aasta arengukava esialgse versiooni.
RMK ootab arengukava kavandile ettepanekuid
Võimalikult laiapindse kaasamise eesmärgil ootab RMK oma kodulehel avaldatud arengukava tööversioonile kuni 13. oktoobrini ettepanekuid.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran selgitas, et varakevadel alanud strateegia koostamise protsessi alguses jõuti kiiresti arusaamisele, et hea plaan saab sündida ainult siis, kui kaasatud on maksimaalselt kaasamõtlejaid nii RMK seest kui ka väljast. RMK palus kaasumist ja kaasamõtlemist Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, kohalike omavalitsuste liitudelt, Eesti Erametsaliidult ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidult.
„Selline koosloome protsess, kus saime juba algusest ja esimeste sammudega liikuda õiges suunas, andis meile julgust pakkuda nüüd kõigile huvitatutele võimalust arengukava mustand läbi töötada ja esitada oma ettepanekuid ning kommentaare,“ lausus Marran.
„Riigimets on kõigi eestimaalaste oma ja igaüks meist omab kaudselt peaaegu ühte hektarit RMK hoida olevast riigimetsa maast. Oodatud on kõik ideed, kuidas RMK saaks tasakaalukalt talle usaldatud Eesti metsa ja elurikkust hoida ja kasvatada üle põlvkondade,“ lisas ta.
RMK hallatavast riigimetsast on üle 40% kaitse all, ülejäänud osal on põhifookus metsade kestlikul majandamisel.
„Rohepöörde kontekstis ja kliimamuutuste leevendamisel on võtmeküsimus, kuidas uuendada majandusmetsa järjepidevalt nii, et elurikkus oleks võimalikult hästi hoitud, süsinik kiiresti seotud, puit metsast võimalikult vähese fossiilse kütuse abil varutud ning kliimasõbralikuks kestvustooteks väärindatud,“ selgitas Marran ja lisas, et selles võrrandis saab leida vaid optimaalse lahenduse, sest üht näitajat teistest kõrgemale seades kannatab kohe teine.
Marrani sõnul soovib RMK uue arengukavaga ellu viia neli suuremat muutust. Esiteks, et metsad oleksid elurikkad, mis kõige nähtavamalt tähendab vähem suuri lageraielanke, paremini loodusesse sobitatud raieid ning rohkem segametsasid.
Teiseks, et metsaga seotud planeerimine kaasaks kogu RMK kompetentsi, väliseid eksperte ja seotud osapooli. See tähendab senisest kaasavamat planeerimist, ehk ka senisest enamate eestimaalasteni jõudmist juba planeerimise käigus.
Kolmandaks, et veel rohkem inimesi leiaks tee metsa matkaradadele ja looduskaunitesse kohtadesse riigimetsas. Selleks arendab RMK edasi külastusvõimalusi ja seda, kuidas inimesed saavad uusi teadmisi metsade kohta omandada neile sobival ajal ja kohas.
Neljandaks, et metsamajandus toimiks ka edaspidi kestlikult, et iga riigimetsas kasvatud puu saaks kasutatud viisil, mis võimaldab selles sisalduvat süsiniku hoida seotuna võimalikult pikalt.
„Seda tehes plaanime täita meile pandud omaniku ootusi ja teenida omanikule tulu,“ rõhutas Marran.