Nädala mõte: toidujulgeolekust ja aluspükstest (1)
28. september 2023, 06:33
Räägime tihti toidujulgeolekust, mille nimel astutakse samme, võetakse vastu määrusi jms. Aga mis selle pisut bürokraatliku sõna taga üldse peitub?
Lühidalt öeldes see, et piisavas koguses suudab Eesti toota ainult teravilja ja piimatooteid. Kõiges muus on vajakajäämisi: Statistikaameti andmetel on enamiku teiste põllumajandussaaduste arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatus on kartulil 61 protsenti, köögiviljal 38, puuviljal 12, lihal 78, munadel 51 ja meel 90 protsenti.
Seega kui tuleb kriis ja Poola paneb taas riigipiirid kinni, nagu ta koroonakriisi alguses tegi, on meil päris kiirelt jama majas. Üsna kindlalt hakatakse siis otsima väiketootjaid, kellelt midagigi hamba alla saada.
Samal ajal ajame poliitikat, mis väiketalude toimimise aina keerulisemaks teeb. Üha enam on lõpetajaid ning omatoodang muudkui väheneb. Aga see pole ainult meie probleem. Ka Briti ajakirjanik Jeremy Clarkson on oma talupidamise kogemust vahendavas raamatus „Aasta farmis” kirjutanud: „Ühendkuningriigi standarditele alla jäävate nõuete kohaselt valmistatud toit on odavam. Ja meeldigu meile või mitte, just odavus on see, mis enamikule inimestest korda läheb. Jah, kõik tahavad Briti toitu süüa, aga kui Iisraeli kana maksab 50 penni vähem, rändab korvi Iisraeli kana ja Briti talupidaja läheb abiraha peale.”
Kui suur poliitika kõrvale jätta, saame meie poes oma valikutega kohalike tootjate vastupidamist toetada, kui valime kohalikku päritolu toidu. Jah, hinnad on meeletult tõusnud ja paljud pered peavad ots otsaga kokku tulemiseks tegema raskeid valikuid. Ent paljud sõidavad uhkete liisinguautodega ja kannavad brändirõivaid, ent Eesti porgand on liiga kallis. Valikute küsimus.
Aga kui kriis uksele koputab ja soodne importkaup lettidelt otsa saab, siis Armani aluspüksid kõhtu ei täida.