Ilusad naised ja alkohol on minevik, jahituristid käituvad aina viisakamalt

Kevaditi käivad jahituristid Eestis ka koprajahil. Foto on illustreeriv.  Foto: Elmo Riig

Taagepera jahipiirkonna esindaja Anne Toompalu hinnangul on jahiturism Eestis viimastel aastatel elavnenud. Kuigi väiksemaid muresid tuleb ette praegugi, on jahituristid aasta-aastalt üha seadusekuulekamad, viisakamad ja mõistlikumad.

„Peamine probleem on jahist eemal olevate inimeste eelarvamus jahituristide käitumise osas, see on saanud alguse kaugest minevikust ja seda praegu tegelikult enam ei ole,” rääkis ta.

Jahiturism kui elamus­turism on Eestis levinud eeskätt linnujahimeeste ja suur­ulukite jahtijate seas. Taage­pera jahipiirkonnas tegutseva Toompalu sõnul külastavad neid peamiselt jahikülalised Soomest, Saksamaalt, Tšehhist ja Ungarist. Kuna koroona-aastad pidurdasid liikumist ja reisimist, on jahiturism praegu üha populaarsem. „Inimesed on rohkem huvitatud looduses liikumisest, jahindusest ja loodusliku metsloomaliha saamisest ning mõistavad jahinduse olemust paremini,” ütles ta.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts rääkis, et jahikülalisi on Eestis käinud sellest ajast saati, kui piirid lahti läksid. „Käiakse külas jahisõprade juures, ärireisidel, tullakse lihtsalt jahile või loodusesse.”

Mitte kõik jahiseltsid ei võõrusta külalisi, see on iga seltsi enda valik. „Osal seltsidel on külalistelt saadud tasu sissetuleku oluline osa. Need seltsid on aktiivsemad ja vahel arendavad välja ka kõrvalteenuseid, näiteks majutust ja toitlustust,” kõneles ta.

Igal loomal oma jahiaeg

Anne Toompalu tõdes, et Taagepera jahipiirkonnas on peamised kütitavad ulukid metskits (sokk), põder ja punahirv.