„Hakkame farmeritest rääkima nagu toidujumalatest”

Euroopa noortalunike liidu nõukogu endine president Diana Lenzi. Foto: Epp

Brüsselis toimunud põllumajanduskonverentsil „European farmers’ deal” arutleti põllumajanduse tuleviku üle ja leiti, et selle kestmiseks tuleb sektor noortele atraktiivseks teha ning agaramalt teadusele ja innovatsioonile keskenduda.

Euroopa Rahvapartei korraldatud konverentsil ­sõnas Euroopa noortalunike liidu nõukogu endine president Diana Lenzi, et kui ­­me ei too põllumajandusse noort generatsiooni, kes võtab endaga kaasa ka uue tehnoloogia, ei jää põllumajandus kestma. „Meie ametit ei pea uuesti seksikaks tegema, ei. Aga hakkame farmeritest rääkima nagu toidu­jumalatest,” tõi ta idee. Probleemiks on aga maa ja raha puudus, et noored sektorisse siseneda saaksid.

Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen võttis konverentsil video vahendusel sõna ja tõstatas samuti noorte puuduse teema. „Pole üllatus, et noori, kes valiksid põllumajanduse, jääb aina vähemaks. See on probleem, millega silmitsi seisame,” sõnas von der Leyen.

Ta tõi enda poolt välja kolm mõttekäiku, mida peale hakata. Esiteks andmed – Euroopas on väga palju andmeid, alustades sellest, et satelliit kosmoses võib anda mullakvaliteedi kohta infot. Aga neid ei kasutata piisavalt.

Teiseks digitaalne infrastruktuur – kuidas kasutada andmeid, kui ei ole korralikku internetiühendust? Tema sõnul sellega tegeldakse ja kui neli aastat tagasi oli vaid 15% Euroopa maapiirkondades ligipääs ülikiirele internetile, siis nüüdseks on see kasvanud 40%-ni.

Kolmandana tõi von der Leyen välja teaduse – teadlased arendavad uusi põllukultuure, mis on haigustele või kliimamuutustele vastupidavamad. Põllumeestel tasub sellest kinni haarata.

Üllatavalt mainis von der Leyen ja mõni teinegi esineja probleeme huntidega. „Põllumehed on aastaid rääkinud, et mõnes piirkonnas on huntide arv kasvuteel ning see saab ohuks kariloomadele ja inimestele,” sõnas ta ja lisas, et andmete täpseks kaardistamiseks on vaja dialoogi põllumeestega.

COPA (Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee) esimene asepresident Massimiliano Giansanti on itaallane, kolmanda põlvkonna farmer, kes toodab piimatooteid. Ta tõi välja, et viimastel aastatel on põllumehed pidanud silmitsi seisma paljuga: ­Brexit, sõda Ukrainas, kliimamuutused, sh üleujutused, maastikupõlengud. Samal ajal rahvastik kasvab ja vajab toitu. Nii tõi ta otsustajatele välja neli eesmärki: tuleb kaitsta farmerite sissetulekut; ei tohi karta noori, sest tulevik on nende päralt; tuleb kasutada uusi tehnoloogiaid ning riske juhtida. „Farmerid töötavad kliimamuutustega silmitsi seistes nii põllul kui ka globaalsel turul, riskid on suured,” sõnas Giansanti.