Kuusebeebid käiakse talve eel lambarasvaga üle

Põder on männi kallal maiustamas käinud. Veel sööb põder männil okkaid ja võrseid, kuuse võrseid ta ei taha, kuid koort küll. Foto: EJS

Kui linnainimene sügisel metsa seenele minnes satub lagendikule, kuhu noored kuused istutatud, võib ta imestus suur olla, kui avastab ühtäkki, et kõik puukesed on justkui vahaga kokku määritud. Millega tegu?

Talvel, eriti kui lumi maas, pole rohusööjail just ülemäära palju kõhutäidet leida ja nii naksatakse ka noorte puude oksi. Paraku pole ladvata kuuse- või männiistikust enam korralikku palki loota. Nii ongi üheks tavaliseks sügistööks vast istutatud metsas kujunemas noorte puude pritsimine ulukipeletusvahenditega, näiteks lambarasvaga, mis jätabki mulje, justkui oleksid puud vahaga kaetud.

Kui palju metsloomad istutatud puudest ära söövad, on raske välja tuua, sõnas Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson. „On olnud alasid, kus kõik istutatud taimed on ära söödud, kui taimi pole pritsitud või pole juhuslikult üleni lume alla jäänud,” nentis ta ja seletas, et metsakahjustuste osakaal sõltub suuresti asukohast ja ulukite loomulikest elupaikadest. Samuti mõjutavad inimesed oma tegevusega loomade käitumist ja liikumist. Tihtipeale on ju avatud raiesmikud loomadele sobivad alad, kus toituda. Saab jälgida ümbrust ja hõlpsalt põgeneda kiskjate eest.

Kahjustus aastaid peidus

„Suures plaanis võib pakkuda, et ulukid kahjustavad 20–40 protsenti okaspuukultuuridest,” arvas Adson.