MESi juht: Kas külas elamine muutub luksuseks?

Maamaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Maale elama asumine on valik, mis praegusel ajal ei pea tähendama, et kohe leitakse maal ka töökoht. Koroonakriisi positiivne kõrvalmõju on kaugtöö tegemise tavapäraseks muutumine. Nii töötajad kui tööandjad on kohanenud mõttega, et ametikohtadel, kus see on võimalik, võib osa nädalast töötada kodukontoris. Kui maa­kodu läheduses on ka lasteaed ja kool ning sinna viib tolmu­vaba tee, pole ühtegi head põhjust, miks taluda linnaummikutes ootamist.

Olen kahel eluperioodil elanud Tallinnas, toonane töökoht panga peakontoris viis mind linna. Alguses tundus, et nüüd olen elu keskel ning kõik ägedad vabaaja- ja kultuuriüritused on käe-jala juures. Reaalsus kujunes teiseks. Tööd oli palju ja kui läbi tiheda ja närvilise liikluse õhtul koju jõudsin, polnud enam tuju ega tahtmist kuhugi minna. Nädalavahetused veetsin oma maakodus. Ja kui perre sündis laps, ei kujutanud ette, et julgen teda linnas saata üksinda liivakasti mängima, kust üsna tihti võis leida kasutatud süstlaid.

See tegi minu otsuse lihtsaks: kolida elama oma sünnikohta Kadrina valda. Kindlasti on palju neidki, kellele meeldib linnaelu ja kes on leidnud enda jaoks sobiva elurütmi. Linnas ja maal elamist ei pea vastandama, vaid tuleb lahti mõtestada nende valikute mõju meie rahva ja riigi arengule. Nii nagu looduses kasvavad suured põlispuud, on seal oma koht ja roll ka väiksematel puudel-põõsastel.

Mis rolli kannab Eestis maapiirkond?

Maapiirkonnas asub ressurss, kus leidub peaaegu kõik eluks esmavajalik. Maaelul on oluline roll meie kultuuripärandi hoidja ja kandjana. Riigile ehk meile kõigile on eluliselt tähtis, et teadmised nende ressursside ja väärtuste kasutamisest säiliksid, et oleks järgmine põlvkond, kes seda omandab ja edasi kannab.

Elanike hajusamalt paiknemise eelis tuli koroonakriisi ajal loomulikul viisil välja, keegi ei pidanud seda inimestele soovitama. Paljud kolisid suvemajadesse või sugulaste juurde. Nii oli lihtsam oma eluks vajalike asjade ajamisel vältida liigset kokkupuudet teistega. Matkarajad looduses muutusid puhkeaja veetmise kohtadeks, see aitas isoleerituse tunnet maandada ja pingetest vabaneda.

Ukraina sõja taustal on meie teadvusesse selgemini jõudnud julgeoleku küsimus. Kui maa on ühtlaselt elanikega kaetud, märgatakse võõraste inimeste liikumist kohe. Hajusalt paiknevaid inimesi on keerulisem kiiresti isoleerida ja kontrolli alla võtta, see annab võimaluse kauem vastu panna, et tekitada ajapuhver abivägede saabumiseks.

Mida valitsus saab teha?

Pidada sisulisi arutelusid valdade spetsialistidega, saamaks aru, mida tegelikult on tarvis, et seal elu püsiks ja areneks. Millised on esmased küsimused, mille lahendamine loob elamiseks kestvalt sobiliku keskkonna. Leida investeeringukohad: mida on vaja riigil teha, et piirkond saaks iseseisvalt toimimiseks kriitilise massi ettevõtlust ja elanikke, kes tulevikus maksude kaudu need investeeringud tagasi teenivad. Mõned kulud võivad ka jääda osaliselt riigi kanda, kui see on terviku arenemiseks tähtis. Eesti riik on tervik ja seda peab arendama kui tervikut. Iga ruutmeeter loeb!

Mida iga inimene saab kohe teha?

Tunda ära, kumb elustiil talle paremini passib, ja langetada oma otsus. Saab ka tutvuda maal elamise päeval osalevate valdade nimekirjaga ja leida omale sobilik elukoht. Ettevõtete juhid saaksid laienemisel kaaluda, kas peale tõmbekeskuste on ka väiksemaid kohti, kus oma tegevust laiendada. Võib juhtuda, et kusagil mujal asuvad tootmishooned ja elektrivõimsused, mille ehitamine olemasolevas kohas on mitu korda kallim. Ja poodi minnes osta Eesti tootja kaupa, ainult nii saavad nad arenguks vajaliku raha, et väliskonkurentsile vastu seista ja meie hinnataset tasakaalus hoida.

Paarkümmend aastat tagasi oli põllumaa väga odav ja sellest ei piisanud käibelaenu tagatiseks. Praegu on selle väärtus mitu korda kasvanud ja raske on leida maatükki, mida osta.

Paarkümmend aastat tagasi oli põllumaa väga odav ja sellest ei piisanud tagatiseks, et majandamiseks vajalikku käibelaenu võtta. Praegu on selle väärtus mitu korda kasvanud ja raske on leida maatükki, mida osta. Kas maa­majadega võib sama juhtuda?

Kui maale hakatakse ehitama samaväärseid uusi maju nagu linnas, tõstab see ka olemasolevate majade väärtust. See omakorda lubab laenurahaga neidki renoveerida. Kui lisada nägusatele majadele kaunis loodus, võiks see olla miski, mida linnast ei leia ja mis ahvatleks kodu soetamisel valima just maamaja. Sedasi võib maal elamine kiiresti muutuda luksuseks ja maainimeste maksevõime kasv käivitada sealse väikeettevõtluse.