Muutunud kliimaga Eestis annab bataat põllul head saaki

Bataadi võtmine Eesti Maaülikooli katsepõllul, kus toimetavad doktorandid Helina Nassar, Peeter Lääniste, Ivar Zekker, magistrant Markus Rouhiainen ja vanemteadur Astrid Kännaste. Foto: Eve Runno-Paurson

Kuuendat aastat proovitakse maaülikooli katsepõllul bataadikasvatust ning senised tulemused on olnud paljulubavad. Oranž mugul on eestlaste seas juba armastatud toiduaine, aga ka bataadi lehtedest ja väätidest toidu valmistamine kogub maailmas aina enam populaarsust.

Kuigi Eesti aiapidajad on bataati kasvuhoones või tuule­vaikses kohas peenrakastides kasvatanud varemgi, siis mõte­ katsetada sellega Eesti Maaülikooli katsepõllul tavalise põllukultuurina sündis ühel põhjusel – kliima muutub ning Eestiski tuleb lisaks olemasolevate põllukultuuride põua- ja haiguskindlamaks aretamiseks mõelda uute kultuuride viljelemise peale.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli dotsent Eve Runno-Paurson selgitas, et Eestis ja teistes Läänemere­äärsetes riikides näitavad ­kohapealsed andmed, et aina enam domineerivad ekstreemsed aastad: suvi on keskmisest kuumem ja kuivem ning põud kimbutab põllutaimi juba kevadelgi. „Meie parasvöötme kliimas levinud taimed kannatavad nendes tingimustes,” sõnas ta. Samas on taimede kasvuperiood kliima soojenemise tõttu pikenenud rohkem kui kolm nädalat, mistõttu võib siin kasvatada kultuure, mille peale põllumajandustootjad varem mõeldagi ei saanud.