Umbrohuks peetud takjas on heade raviomadustega
Meil peetakse takjat umbrohuks, ometi on teda söödud näljaajal ja praegu on takjas Jaapanis sootuks delikatessroog. Takjas on tegelikult hea ravim- ja toidutaim.
Takjas (Arctium) kuulub korvõieliste sugukonda, kasvab elamute lähedal, kultiveeritavatel pindadel, tühermaadel. On kaheaastane taim – esimesel aastal kasvatab 30 cm pikkuse peajuure ja lehekodariku, teisel aastal sirgub peavars ligi kahemeetriseks ja õitseb. Eestis kasvavad villtakjas, suur takjas, salutakjas ja väike takjas. Villtakjat näeme kõige rohkem koduümbruses, selle tunnus on hallikas võrk ümber õienupu.
Hiinas, Jaapanis, Prantsusmaal on aretatud sorte, mis kasvatavad mitmekiloseid juurikaid. Väärtuslik toidulisa ka meie jaoks, kui on aega välja kaevata ja kasutada.
Ravib nii podagrat kui kiilaspäisust
Takjat kasutatakse organismi puhastava tee tegemiseks. Mõruained soodustavad seedimist, stimuleerivad sapieritust, maksa ja kõhunääret, parandavad neerude tööd, vähendavad turseid. Temast on abi saadud podagra, sapi- ja neerukivitõve vastu. Puhastab verd, vähendab vere suhkrusisaldust. Mõnedel andmetel on takjajuurel vähirakkude pooldumist pidurdav toime.
Juuretõmmised ja õlid soodustavad juuksekasvu. Takjajuuretõmmist on kasutatud kiilaspäisuse raviks koos nõgesejuure ja rosmariiniga. Värskeid muljutud lehti on kasutatud putukahammustuste ja nahaprobleemide korral. Värske lehe võib pooleks tunniks valutava liigese ümber panna.
Takja toimeained on inuliin, eeterlikud õlid, mineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, tsink, kaalium, mangaan), tanniinid, triterpeenid, steroidid, rasvhapped. Takjajuured sisaldavad kuni 21% süsivesikuid, mis teeb nad toitvaks. Lehtedes on C-vitamiini, karotiine.
Kaeva, pese ja kuivata
Toiduks või ravimiks ettevalmistamisel tuleb takjajuured välja kaevata, harjaga mullast puhastada ja pesta, tume koor noaga ära kraapida. Lasta närbuda 2–3 päeva ja tükeldada, seejärel kuivatada kiiresti kuivatis. Võib jahvatada jahuks, kui on tugev mikser või veski.
Juurest saab valmistada õlileotist ja keedist, mida kasutada juuste kasvu ergutamiseks ja peanahaprobleemide korral. Takjaõli valmistamiseks tuleb 70–80 g peenestatud takjajuurt hoida 1–2 päeva 200 ml õlis või sulatatud taimses rasvas 50 kraadi juures ja loksutada. Siis lasta umbes 15 minutiks keema. Toore juure võib mikseris koos õliga purustada, lasta päev seista, keeta 15–30 min ja kasutada juuksemaskina. Leotisele võib lisada rosmariini: kas taimeoksi või mõni tilk eeterlikku õli.
Juuste loputamiseks võib kasutada takjajuurekeedist: 2 sl peenestatud juurt keeta 30 min, seejärel lasta tund aega tõmmata ning kurnata. Ka keedisele võib lisada rosmariini eeterlikku õli.
Toiduks saab kasutada nii juuri, lehti kui varsi. Lehti võib lisada salatisse ja suppi, varred tuleb enne koorida nagu rabarberil. Lehtede sees on küpsetatud kala ja liha. Juuri saab vokkida, moorida, hautistele lisada. Enne tuleks neid keeta hapus vedelikus, et pehmeks läheksid. Jaapanis marineeritakse juured magushapus marinaadis, siis vokitakse, maitsestatakse seesamiseemnete, sojakastme või mõne vürtsika õliga. Takja raviomadused säilivad ka toidus.
Andis takjakinnituse idee
Takjast saadi inspiratsiooni, kui leiutati takjakinnitus. Takjas on hea meetaim, tema õitest saab tumedat maitsvat mett. Takja seemned on toiduks väikestele lindudele, eriti ohakalindudele, keda peetakse oma värvilise sulestiku poolest Eesti papagoiks. Ilus ja kasulik taim, mida võib kasutada ka lilleseadetes, aiakujunduses ja elurikkuse säilitamisel.