RMK seadis üraskikahjustustega kuusikute raied prioriteediks

Taivo Denksi sõnutsi oli kevad ja suve algus kuuse-kooreüraskile väga soodne, kuid kokkuvõttes on kahjustuste kogumaht jäänud mullusega samaks.  Foto: Arved Breidaks

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks nentis, et kevad ja suve algus oli kuuse-kooreüraskile väga soodne, juulis ja augustis oli aga üraskite arvukus võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra väiksem.

Praegu võib öelda, et eelmise aastaga võrreldes on kahjustuste kogumaht jäänud samaks.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsepp rääkis, et tänavu väga suurt kuuse-kooreüraski tegevuse laienemist pole täheldatud, pidevalt tuleb aga välja kohti, kus on toimetatud juba mitu aastat. „Selle aasta kuiva suve mõju näeme alles järgmistel aastatel. Põua käes kannatada saanud kuuse puistud võivad olla nõrgestatud ja on seega kuuse-kooreüraskile kohe kerge saak,” märkis ta.

RMK võimekusel on piirid

RMK metsamajandusosakonna peaspetsialisti Olavi Andrese sõnul on Eesti metsades olnud suuremaid üraskikahjustusi viimase saja aasta jooksul vähemalt seitsmel korral ja kunagi ei ole üraskist jagu saadud ühe aastaga. „Ka RMK võimekusel üraskitõrjet teha on piir, aga mõistagi anname endast parima,” sõnas ta.

Sekkumisega saab Andrese hinnangul kahjustuste levikut mõnevõrra piirata ja enne puude kuivamist majandusliku kahju tekkimist vähendada. Küll aga leiab ta, et loodus tühja kohta ei salli, ja usub, et saabub hetk, kus parasitoidide ja röövputukate arvukus üraskite kahjustuskolletes tõuseb ja see surub üraskite arvukuse alla.

Andres tõdes, et RMK on 2023. aastal seadnud üraskikahjustustega kuusikute raied prioriteediks. „Selle kinnituseks on fakt, et augusti lõpuks raiutud kuusikutest (2269 ha) on kahjustatud olnud 70%.”