Põud võttis sadu hektareid vastistutatud metsa

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Riigimetsa metsakasvatuse juht Toomas Väät tõdes, et tänavune aasta eristub selle poolest, et lisaks põuale oli ka tõsine hiliskülm, mis kombineeritult oli loodusele väga koormav.

 
Riigimetsa metsakasvatuse juht Toomas Väät tõdes, et tänavune aasta eristub selle poolest, et lisaks põuale oli ka tõsine hiliskülm, mis kombineeritult oli loodusele väga koormav.  Foto: Riina Martinson

Suve alguse miinus­kraadid ja põud suutsid palju kurja ­teha isegi metsas, kus ekstreemsetele ilmaoludele vandusid alla äsja istutatud puukesed. Ainuüksi riigimetsas on põuakahjusid fikseeritud 800 hektaril, kuid ilmselgelt see arv suureneb.

RMK metsakasvatustalituse juhi Toomas Vääti jutu järgi on kevadisel istutusperioodil või kohe pärast seda põuda olnud juba mitmel järjestikusel aastal. „Tänavune aasta eristub selle poolest, et kahjuks oli ka tõsine hiliskülm, mis kombineeritult oli loodusele väga koormav,” lisas ta. „Kohati juhtus see, et taimed olid juba põuast nõrgestatud ja siis tuli hiliskülm, mida kohati oli kuni –8 kraadi. Isegi koduaedades, kus on võimalik puid ja taimi paremini kaitsta, läks osa taimi kahjuks välja.”

Kui 2021. ja 2022. aastal luges RMK metsauuendus­aladel mõlemal aastal üle 700 hektari põuakahjustusi, siis tänavu oli olukord nukram. „Kui taim on tervenisti kuivanud, loeme peamiseks põhjuseks põuakahjustuse. Hiliskülm kahjustab ladvapunga ja üldjuhul taim kasvab sellest välja ning uinuvast pungast tuleb uus latv. Kui samal ajal on olnud ka tugev põuakahjustus, siis osa taimi hukkub ja kaotame ühe kasvuaasta,” seletas Väät.

Virgad said karistada

Väga palju sõltus pinnasest – mida liivasem, kruusasem või turbasem pinnas, seda suurem oli kuivamine ja hukkumine. „Savikamatel pindadel on niiskus paremini seotud ja taimedel oli suurem võimalus ellu jääda,” rääkis Valgamaa Metsaühistu juhatuse liige Atso Adson.

Samuti sõltus palju järelhooldusest. „Virgad metsaomanikud said ehk rohkemgi n-ö karistada, sest niitsid taimede ümbert päikesevarju pakkuvad heintaimed ära ja kuivamine oligi möödapääsmatu. Ehk siis metsakultuuri hooldamata jätmisest oli seekord kasu,” nentis Adson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles