Uurisime järele, kust saab osta kõige maitsvamat kartulit

Jah, turul on kartul kaks-kolm korda kallim kui suurpoe soodsaim valik, kuid hästi otsides võib väga maitsvaid sorte leida.  Foto: Mailiis Ollino

Plaanin teha kartuli­putru, võtan ette Maximast 46sendise kilohinna eest ostetud lahtised kartulid. Pesen mullast puhtaks ja hakkan koorima. Kohe tabab ebameeldiv üllatus, koores ja ka mugula pealmises kihis on üsna palju musti augukesi, minu teada sööb traatuss selliseid.

Mis teha, koorin paksema koorega ära ja panen keema, teen tavalisel viisil pudruks ja kutsun lapsed sööma. Hm, kartulipuder on ju üks lemmiktoitudest, kuid seekord ei maitse. Ja kui meenutada, siis viimasel ajal ongi kartul kuidagi maitsetuks muutunud, õnnemäng tundub hea kartuli otsa sattumine olevat. Nüüdsest otsustasin teadlikult jälgida, kust millist kartulit ostan, ja panna kirja, kuidas maitseb.

Talukaubas pettuma ei pea

Eelmise päeva suhteliselt kesine maitseelamus veel meeles, suundun järgmisel kartulit ostma Pärnu turule. Valik langeb kodumaakonna talu toodangu letil keskmise suurusega ‘Gala’ mugulate kasuks, kilo eest maksan 1.50.

Seekord lähen kindla peale välja ja suvine värske kartul rändab koos koorega keeduvette. Tulemus on täpselt see, mida ootasin. Maitselt on ka paremaid keedukartuleid söödud, aga ikka on hea. Ehkki keetsin tavapärasest enam mugulaid, on õhtuks pott tühi.

Järgmisel korral lähevad käiku veel need varem soetatud traatussi poolt näksatud mugulad, koorin ja lõikan need sektoriteks ning lähevad kuumaõhugrilli, peale laon maitsestatud kanatiivad ja 20 minutiks masin tööle. See on kõige kindlam viis maitsvat toitu valmistada, ja nüüd tulevad välja tõesti head kauboikartulid, ülivõrdes ei kiida, aga kanatiibade mahlas valminuna täiesti söödavad.

Järgmine poeskäik viis Lidlisse ja seal ostsin taas kilo heleda koorega lahtist kartulit, hinnaks 49 senti ja kasvatatud Leedus, sordi kohta teavet polnud. Mugulad on kastis eri suurusega ja kujultki ebaühtlased – ilmselt põuase ja seejärel liigvihmase ilma mõju.