Jakobsoni talumuuseumis peeti sünnipäeva

Kõneka vaatemängu teksti kirjutasid ja tegid kaasa muuseumi klienditeenindaja Marju Härma-Epäilys ja muuseumipedagoog Lii Sammler. Foto: Urmas Luik

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis oli põhjust meenutada 3. septembrit 1948, mil Pärnu rajooni täitevkomitee otsusega moodustati suurmehe ­pärandit esitlev talumuuseum ja esimese direktorina asus tööle tema vanim tütar Linda Jakobson

Nüüd kogunes SA Eesti Maaelumuuseumid ühe struktuuriüksuse ­75. aastapäeva tähistamisele Kurgjale kenake hulk kutsutuid, kellele peamaja ees kangastus talumuuseumi töötajate esituses Jakobsoni tütarde Linda, Elsa ja Ida tegevus ja saatus kauges maakohas, pidades oma ülimaks kohustuseks Kurgja eest hoolitsemist ja isa rajatud väärtuste hoidmist.

Kõneka vaatemängu teksti kirjutasid ja tegid kaasa muuseumi klienditeenindaja Marju Härma-Epäilys ja muuseumi­pedagoog Lii Sammler.

„Vähesed teavad, et tegelikult oli talu ju naiste pidada, need naised ohverdasid ennast, nad ei abiellunud,” rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merike Lang. „Ma ei usu, et Jakobson oleks tulnud selle peale, et siin saab olema muuseum, aga võime ette kujutada tema mõttemaailma. Kui Kurgjale tuli muuseum, siis see, millest ta unistas, on olemas.”

Eesti ainsas tegev­talumuuseumis Kurgjal peetakse maatõugu karja ja eesti valgepealisi lambaid, kodulinde, hobuseid, kaunis ilu- ja viljapuuaias on mesitarud. Aga uus aeg surub ennast 1874. aastal asutatud talupidamisele peale ning veel sel sügisel läheb töösse kanalisatsiooni- ja veevärk ning projekteeritakse keskkonnanõuetele vastavat sõnnikuhoidlat.

SA Eesti Maaelumuuseumid hõlmab Jakobsoni talumuuseumi kõrval Tori hobusekasvandust ja põllumajandusmuuseumi Ülenurmel.