Sügisene rohukasv teeb põllumehe rõõmsaks

Suvelõpu soojad ja niisked päevad aitavad tublisti loomadele talvesööta kasvatada.  Foto: Elmo Riig

Kui pärast esimest niidet kardeti siin nälga, siis teine ja kolmas rohusilo niide andsid juba sellist saaki, millega võin rahul olla. Ka maisi külvasin rohkem ja see veel kasvab kenasti,” rõõmustas Järva-Jaanis piima tootva Metstaguse Agro OÜ juht Teet Kallakmaa, kes lootis suve algul pärast esimest kehvapoolset niidet imele ja vilja siloks tegema ei hakanud ning ime vihma näol sündiski. Nii on niiskust nüüdseks olnud piisavalt ja silo kogustega pole tal probleemi. Isegi siis, kui esimene niide läks mehel peamiselt kohe söötmiseks.

Kuna Kallakmaa jättis viljast silo tegemata, on tal olemas ka söödavili. Seda on isegi müügiks küsitud, kuid selle madala hinna eest jätab ta mõningase ülejäägi pigem tagavaraks.

Silost tuleb juurde veel neljas niide lutsernilt ja lisaks maisisilo. Siloteoks on vaja head kuiva ilma, siis saab sellelt ka kvaliteeti. Kuid koristada on Kallakmaal veel omajagu, 220 hektarit maisi, lisaks rohusilo 350 hektarilt. „Kui kodus muru niitmisel tundub sellesügisene intensiivne rohukasv tüütuna, siis loomasöödaks silo tegemisel teeb vaid rõõmu,” kinnitas ta.

Kvaliteet kõigub

Järvamaal Sargvere kandis piima tootev Toomas Uusmaa tõdes, et vihm taastas rohumaad põuast vaid mingil määral ja mingi koguse sööta on ta kätte saanud. „Kolm niidet on tehtud, neljas tulemas lutsernilt. Et söödan veel vana silo, siis proove pole veel võtnud, kuid kvaliteeti silolt väga ei oota,” mainis ta. Osalt ka seetõttu, et tal jooksid töödest kokku viljakoristus ja silo kolmas niide ning eelistada tuli viljakoristust. „Nii kasvas siloniide mul veidi üle. Kui silo saab proteiinisöödaga asendada, siis maha pudenenud vilja ei asenda millegagi,” selgitas ta.

Uusmaa loodab, et neljanda siloniitega saab ta loomade ületalve pidamiseks vajaliku silokoguse kätte. „Maisi jaoks on mul oma koristustehnika olemas ja seda saan teha siis, kui vaja, ja nii kiiresti, kui vaja,” lisas ta.