Põllu- ja metsameeste ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

Transtpordiamet tõstab 1. juulist alates oma teenuste riigilõivusid. Foto: Image by Louis / Pixabay

Eile saatsid neli erialaliitu Rahandusministeeriumile vastuse riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta, kuna planeeritavad muutused halvendavad oluliselt metsaomanike, tootmis- ja tööstusettevõtete ning põllumajandusettevõtete olukorda.

Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ühisvastuses toodi välja, et planeeritava riigilõivuseaduse muudatuste mõju tööstus- ja põllumajandussektorile on tohutu, kuna eelnõus muudetakse oluliselt erinevate keskkonnakaitse alaste lubade taotlemisel ja muutmisel võetavaid riigilõivu määrasid.

„Selle järgi suureneksid näiteks tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695–1490% võrra ja põllumajandusettevõtetele 297–695%. Kui täna kehtiv riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele. Eelnõu kohaselt suureneksid ka keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu neli korda. Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata,“ märgiti ühisvastuses.

Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata.

Eelnõu seletuskirjas toodi riigilõivude suurendamise põhjenduseks asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Näitena toodi komplekslubade maksumus aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt menetluse kulud suurenesid 62,5% võrra.

Ministeeriumile esitatud vastuses seati kahtluse alla ühe aasta jooksul toimunud menetluskulude hüppeline tõus ja küsiti, kas kuluarvutused on üldse realistlikud. „Kindlasti ei ole aga põhjendatud riigilõivude 297–1490% suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes. Eelnevast tulenevalt rõhutame, et oleme kategooriliselt vastu kompleks- ja keskkonnalubade riigilõivu suurendamisele eelnõus toodud ulatuses,“ toonitati Rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

Metsasektori koormuse tõus

Seaduse eelnõu mõju hindamisel metsasektorile toodi välja, et enim puudutab sektorit metsateatise läbivaatamise maksustamine riigilõivuga. Seetõttu tehti ettepanek eelnõus olev vastav säte välja võtta. Vastuses rõhutati, et metsateatise menetlemine ja metsaregistri kasutamine ei ole tasuta, vaid see on olnudki riigi ülesanne ja selle ülesande täitmise kulud on täna nii omanike kui riigi kanda. Riik haldab registrit ja tagab selle toimimise.

„Rõhutame, et andmed erametsade kohta jõuavad registrisse ainult siis, kui metsaomanik on selleks ise initsiatiivi näidanud – tellinud metsa inventeerimise. Valdavalt on inventeerimiskulu metsaomaniku kanda ja sisuliselt kuuluvad metsaregistri andmed metsaomanikule. Riik ei ole metsaomanikule senini selle eest midagi maksnud, et andmed registrisse jõuaks ja saaks neid seal oma vajadusteks või kõikide inimeste huvi rahuldamiseks kasutada. Riigi poolt ei ole aus hakata metsaomanikke tema enda initsiatiivi ja kuludega hangitud andmete kasutamise eest maksustama,“ osutati vastuses.

Kokkuvõtvalt märgiti, et kahetsusväärne on, kui marginaliseeritud on huvirühmade kaasamine. „Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja õigusloomepoliitika põhialustele. Ainuüksi sel põhjusel tuleb riigilõivuseaduse ja metsaseaduse menetlemine seisma panna,“ seisis pöördumises, mille kirjutasid alla Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.