Põllujaama andmed: augusti sademed segasid silotegu ja saagikoristust

Augusti sademed sobisid hästi rohukasvule ja külvatud kultuuride idanemisele, ent segasid silotegu, saagikoristust, maaharimist ja külvamist. Foto: Paul-Tech OÜ

Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade augusti andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile.

Ülevaatest selgub, et kuigi eelmise kuu sademed soodustasid rohukasvu ja kultuuride idanemist, põhjustasid need mitmeid probleeme siloteol ja saagikoristusel.

Tänavune august oli keskmisest sajusem ja soojem. Paul-Techi põllujaama andmed näitasid, et kuigi kuu lõikes oli mullaniiskus Järvamaal ja Lõuna-Eestis võrreldes teiste piirkondadega veidi madalam, siis kuu viimaste päevade vihm ühtlustas niiskustaseme pea kõikjal Eestis. See muutis põllud liigniiskeks.

Erinevalt eelmisest aastast, kui august oli kuiv, said rapsi külvid tänavu hästi idaneda ja kuu lõpuks oli taimestik juba korralikult sirgunud. Samuti tärkasid kiiresti külvatud teraviljad ning rohukasvu tingimused olid ideaalsed.

Augustis ületas keskmine sajuhulk päeva kohta pisut üle 3 mm, mis rahuldas rohumaade veevajaduse hea saagi jaoks. Siiski segasid vihmad saagikoristust.

Mesilased said sellistelt talirapsipõldudelt sel aastal kaks korjet teha – mais ja juunis ning augustis, mis on muidu korjevaene aeg. 

Mullajaamade andurid näitasid, et kevadiste toitainete sidumine jätkus taimede poolt mitmel pool ka veel augustis. Sellele viitab ka hilisvõrsete kasvamine. Mesilased said sellistelt talirapsipõldudelt sel aastal kaks korjet teha – mais ja juunis ning augustis, mis on muidu korjevaene aeg. Põllumeeste saak jäi aga kahjuks tagasihoidlikuks, kuna hilisvõrsed raskendasid saagikoristust, mõnes kohas jäi saak koguni koristamata.

Andurite info näitas ka seda, et kevadel antud toitained seoti mullast taime ja sellistel põldudel toitainete leostumist kuu viimaste vihmadega ei toimunud. Põldudel, kus toitained jäid taimede poolt sidumata, on märgata juba nende leostumist alumistesse kihtidesse. Seda on näha eelkõige väiksema saagiga põldudel, kus hilisvõrseid ei esinenud. Vahekultuure plaanides peaks seega arvestama liikidega, mis suudaksid ka sügavamalt toitaineid kätte saada, et neid sealt tagasi üles tuua.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et augusti sademed sobisid hästi rohukasvule ja külvatud kultuuride idanemisele, ent segasid silotegu, saagikoristust, maaharimist ja külvamist.